Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Teoorjus - Külade ja talude lammutamine

Udeva mõisale kuuluv Ellavere karjamõis olevat kuuendikutaludest kokku liidetud. Sira, Pruuli, Orava ja Lelle taludest aetud peremehed välja. Samuti olevat Udevale kuuluv Aru karjamõis kuuendikumaast tehtud. Praegugi olevat mõisa põldude keskel näha endiste talude ahervared (K. Breiberg).
Vao mõisa päralt oleva Koidu karjamõisa asemel olnud vanasti kahest talust koosnev Koidu küla. 1867. a. lammutatud need talud. Endistele omanikkele ei ole maad asemele antud; teine neist rännanud Siberisse. 1861. a. olla Vao küla küljest võetud kuue talu maad ja liidetud mõisa külge; peremeestele antud maad asemele eemalt metsa äärest, kuhu asutatud seega 7 talu. Kolme asemel olnud enne saunakohad, need laiendatud ja antud peremeestele (Vanker). Üle saja aasta tagasi olla Vao külast võetud 4 talu maad mõisale (K. Breiberg).
Ärvita mõisale kuuluvas Kalitsa külas sunnitud 80 a. eest mitmed talupojad paar korda kohta muutma; neid aetud ühest kohast teise, ikka paremaid maid ära võttes. Talumehed saanud juhuslikult Kalitsa küla servast maad asemele (P. Jakobs).
Tammiku mõisa asemel olnud ennem Tammiku küla. Umbes 75–80 a. tagasi kaotatud terve küla ära, peremehed aetud välja ilma, et neile mujalt oleks antud maad asemele (Stärk).
Aruküla mõisa juures olnud varem Aruküla küla. Viimane liidetud mõisaga 65 a. tagasi. (Stärk). Teiste teadete järgi on Aruküla mäel asuv küla lammutatud juba 100 a. tagasi. Peremeestele antud maad asemele umbes 9 km eemal metsa ja raba serval, kuhu sellega loodud uus küla – Merja (Eltermann).
Aruküla mõisa järel olevas Tudre külas Muru metsas võetud kolm talu peremeestelt ära ja liidetud mõisa maaga (Stärk).
Väinjärve mõisas juures olevat mitu talu lammutatud; peremeestele antud maad umbes 5 km eemal metsade vahel, kuhu sellega asutatudki Visusti küla (Stärk). Teiste teadete järgi olevat Väinjärve mõisaga liidetud kahe küla, Soootsa ja Pilu maad umbes 80 a. tagasi (Piilov).
Vaali mõisa asemel olnud varem kaks küla, Immuta ja Metstaguse; osa äravõetud maist kasvanud metsa alla ja praegugi olla metsas üksikuid ahervarsi näha. Peale selle liidetud 60 a. tagasi ühe kuuendikutalu (Tosu) maad mõisa külge (Riiner).
Piibes olla mitme talu maad liidetud mõisa külge. Veel praegugi olevat mõned ahervared näha mõisa põldudel (Koort).
Rõhul olla 4 talu ja mitme sauna maad Liusvere küla juures mõisa külge võetud. Samuti olla Rõhule kuuluv Kõpsta karjamõis taludest loodud. Nimetatud maad olnud kõik kuuendikumaad (Bremrand).
Norra mõisas olevat Kaiemäel üks talu mõisa külge liidetud umbes 25 a. tagasi (Bremrand).
Varangul hävitatud 50 a. eest terve Varangu küla ja liidetud mõisa külge. 8le talule antud metsa äärest lahjemat maad asemele, kuna 1 talu hävitatud hoopis (Matiisen).
Liigvallas hävitatud terve Liigvalla küla (18 talu) ning maad võetud mõisale. Liigvalla omanik Benckendorff ostnud Ao mõisa ja küla ja annud Ao küla maad Liigvallast ära aetud peremeestele (Liisa Lodi).
EKLA, f 199, m 40, 66/9 (III-4b) < Koeru khk. – Linda Vilmre (1929)