Suusõnaline traditsioon - Õigusline elu

Pärisorjuse ajal olnud mõisnikul voli talupoja elu ja varanduse üle. Mõisnik võinud talupoega karistada nagu tahtis, keegi pole saanud segada vahele, ega talupojal pole olnud kusagilt õigust otsida. Kohus olnud mõisas ja härra võinud määrata nii suure karistuse, kui tahtis. Mõisakohtu ajal viidud inimesi iga päev talli. Teomees oli jäänd süütama piipu, aidamees juhtund nägema – teomees viidud talli ja antud kümme hoopi. (Peeter Jakobs).
Vallakohtute tulekuga paranend seisukord ainult väga vähe. Talitajad olnud mõisa käsu all. Mõisast antud käsk, kuidas süüdlast trahvida tuleb ja talitaja ning kohtumehed pidanud tegutsema selle järele. Ei teinud talitaja või kohtumees nii, nagu nõudis härra, määratud neilegi oma 10 hoopi. Mõned kohtumehed tahtnud veel eriti olla härra meele järele ja käinud juba varem mõisast küsimas, kuidas karistada (Jaan Vanker).
Vaol olnud kohtupäevaks iga teisipäev. Nagu kogukonnakohtu protokollidest näha, olid kohtus arutus[el] väikesed süüteo, varguste ja tülide asjad. Tihti jäätakse karistuse määramine mõisniku hooleks. Harva jäi kohus pidamata, kuna ei olnud ühtegi kaebust. Enamail juhuseil on päevakorras 4, 5 ja isegi 8 tüliasja. Tüliasjadeks on enamasti mõisa ja teomeeste ning mõisa ja küla vahelised asjad, kuna küla peremehed isekeskis võrdlemisi harva käivad kohtus. Kohtupidamise näitena võiks tuua mõned kohtuprotokollid Vao kogukonnakohtu tegevusest.

1868. a. sel 30mal apr.
Mõisa herra kaebtuse Peter Tetlow, et temma on aidamehhele, kes siit ärra läks kolla järrele lönud, ja tema auu teutada püüdnud.
Peter Tetlow tulli ette ning ütleb, et temma se pärast on lönud, miks Aidamees temmale kolm vaimo pääva võlga on pannud ja tedda kümne rubla raha vargas on teinud kui ta aidamehhel obbosse on ostnud...
Selle häbbematta töö üle mõistis kohhus et Peter Tetlow maksab 5 Rubla walla laekasse trahvi.
Peter ei lubbanud sedda mitte ärra maksta kas käigo linna kohhut küll.

1868. 9mal Julil.
... Krammi perre vabbadik Peter Tetlow sai ette kutsutud, et temma omma kolla löömisse trahv põlle mitte ärra tonud. Ta ütleb et temma põlle mitte kolla löönud, waid muidu ree talda õues kopputanud; ja temmal pea mitte rahha ollema.

1868. 23dal Juulil.
... Tetlow maksab se kuus Rubla kohto mõistmisse järrele nenda: 2 Rubla selle ette, et ta teise au on püüdnud teutada, 3 Rubla selle ette et ta kolla on lönud mis seaduse järrele muidu kui tulle kahjo aeal võib lüüa, ta on sega inimesi hirmutanud, ja üks Rubla selle ette, et ta polle trahvi ärra maksnud ja et nüüd veel tagassi vaidleb: et ta olla muidu Regge kopputanud, pealegi, et ta tunnismeeste räkimist seläbbi weel walleks ajada tahhab.
Peter Tetlow ei lubba koggoni veel see trahv ärra maksta, sai se pärrast temma wanker kinni pandud ja oksjoni visil ära müüdud.

Mõisnikku pole keegi julenud kaevata kohtusse, sest igal pool olnud kohtunikeks mõisnikud ja talupoeg mõistetud ikkagi süüdi (M. Breiberg).
Teoorjuse ajal olnud iga kolme aasta järel Kapus haakrehikohus koos. Iga kolm aastat olnud ise härra käes (Pajopuu).
Veel vallakohtute ajal võinud kubjad ja kiltrid inimesi nii palju peksta ilma mõisniku teadmata, kui tahtsid. Kohtusse pole maksnud mõisnikuga minna, sest olnud sakste omavoli ja talupoja kaebtust pole võtnud keegi vastu (Viidas).
Kiriku väravas olnud häbipost. Seal karistatud harilikult tüdrukuid ja naisi, kes olnud tapnud oma lapse. (A. Holm).
EKLA, f 199, m 40, 82/5 (III-5)< Koeru khk. – Linda Vilmre (1929)