Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord

1836. a. käsitatakse Koeru kiriku konvendis, millest võtavad ka osa kõik kiriku võõrmündrid-talupojad, konsistooriumi nõudel kooliolude korraldamise küsimust. Leeriks puudulikult ettevalmistatud õpilased otsustatakse anda nn täienduskooli (Correctinosschule). Lapsed, kelle kodune õpetamine on nõrk, peavad minema kogukonnakooli või antakse kellegi lugeda oskava isiku hoolde. Igas külas, kus puudub kool, peab seatama ametisse loetaja kes kontrollib lapsi lugemises ja katekismuses, talvel 2x ja suvel 1x. Loetaja üle valvavad kiriku vöörmündrid. Missuguseis kogukondes juba koolid on, sellest ei räägita.
1840. a. on kirikukonvendis jälle kooliasjad päevakorras, seekord kubermangu valitsuse nõudmisel. Selgub, et Koeru kihelkonnas on olemas kaks kogukonnakooli: Merjas Aruküla koguk[onna] kool ja Kallastil Norra-Udeva kog[ukonna] kool. Peale nende on olemas veel täienduskoolid. Samal aastal avatavat Ao kool. Järgmiseil aastail pidi asutatama koolid Liigavalla, Preedi, Ärvita ja Väinjärve kogukonda. Nii palju on kiriku kroonikas teateid vanemate koolide kohta. Kuid koolide asutamine edeneb esialgu visalt ja võtab kiirema tempo alles 60dail ja 70dail aastail. Kuna siin aga kirjalikud teated puuduvad, tuleb toetuda peamiselt traditsioonile.
EKLA, f 199, m 40, 99/100 (III-7) < Koeru khk. – Linda Vilmre (1929)