Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord - Praegu tegutsevad koolid - Vao algkool

Vao algkool on asutatud 1840. a. Vao mõisa omaniku Christof von Breverni algatusel ja kulul. Brevern olnud rahvahariduse pooldaja ja asutand sellepärast oma kulul kaks kooli: 1) Vaoküla kooli ja 2) väikeste laste kooli Vao mõisa, Hindreku majasse. Viimane töötand kuni 1887. aastani. Kool kannud lasteaia ilmet, vastu võetud lapsi sinna 8 a. vanudusega. Laste eest hoolitsejaiks ja õpetajaiks olnud kolm preilit, kes saand palga ja ülespidamise mõisast. Viimaseks õpetajaks-kasvatajaks olnud parunipreili Stackelberg. Nimetatud koolis käinud Vao küla ja mõisa lapsed 8–10 aastani, mil nad pidid minema Vao vallakooli.
Vao algkool, varem nimetatud Vao küla kooliks, asund 1840. a. kuni 1845. a. Mihkli talu saunas, praeguse veski krundil. 1856. a. ehitand Brevern uue koolimaja, mis on praegugi alles. Õpetaja kasutada antud 2 vakamaad aiamaad ja 4 tiinu põldu. Sellele lisaks maksnud mõis õpetajale veel 60 rbl rahapalka. Valla omavalitsuse seadusega läinud kooli ülalpidamine valla kanda.
Kool olnud kirikukool ja sellepärast olnud pearõhk usuõpetusel ja kirikulaulmisel. Peale selle õpetatud lugemist, kirjutamist ja arvuteadust. Kooli revideerind kirikuõpetaja ühes kohaliku mõisniku ja koolivanemaga. Lastevanemad kutsutud revideerimist kuulama pealt.
1887. a. koolide minemisega vene haridusministeeriumi alla muutund seisukord. Kõik õpetus toimund vene keeles ja peale selle olnud 8 nädalatundi vene keelt. Uued õppeained olnud vene maadeteadus ja vene ajalugu. Isamaaliste laulude õppimine keelatud ära ja asemele seatud vene marurahvuslikkude laulude õpetamine. Kuid osavad õpetajad suutnud siiski kasvatada rahvustunnet.
Venestuse ajal revideerind kooli maakonnakoolide inspektor. Kirikuõpetaja revideerind ainult usuõpetust. Õpilaste arv koolis olnud 30 ja 40ne ümber. Kuna 2/3 õpilasist olnud mõisateenijate lapsed, kannud mõis osa kooli ülalpidamise kuludest.
Esimene õpetaja Vao küla koolis olnud Hans Brauer 1840.–1845. aastani.
1845. a. –1849. a. olnud koduõpetus õpetaja puudusel. Koduõpetus seisnud selles, et keegi targem kirjaoskaja käinud perest peresse ja kontrollind laste teadmisi, mida vanemad olid neile õpetand.
1849–1851 olnud õpetajaks Karl Seeb.
1851–1854 olnud jällegi koduõpetus õpetaja puudusel.
1854–1857 Karl Bok.
1857–1865 Hans Brauer.
1865–1867 Tõnis Saks.
1867–1884 Karl Romann. Kuna eelmiste õpetajate kohta ei ole säilind rahva seas mingisuguseid teateid, mäletakse Karl Romannist mõndagi.
Viimane olnud veidi iseäralik mees, kuid võrdlemisi tark ja mitmesuguste huvidega. Ta uurinud ka füüsikaseadusi ja püüdnud neid rakendada. Muuseas jõudnud ta tulemusele, et õhukindla toa juures tarvitab ukse sulgemine 12 hobuse jõudu, et ära võita õhusurvet. Et mitte vaevata õpilasi klassi ukse sulgemisega, teinud Romann 2x2 jala suuruse augu klassi lakke õhusurve kõrvaldamiseks. Mõisahärrad lasknud aga augu kinni panna ja sõimand Romanni läbi. Roomanni teise teooria järgi saavat teha vaimlist tööd kõige edukamalt 4° toatemperatuuri juures. Ta püüdnud sellepärast klassis hoida sarnast temperatuuri ning õpilased pidand istuma kasukais ja kinnastega.
Kuid Romann olnud ka seltskondlikul alal väga tegev. Ta kuulund kihelkonna kooliõpetajate muusikakoori, asutand Vaole täiskasvanute laulukoori, täitnud vallakirjutaja kohuseid jne. Romannile järgnesid:
1884–1885 – Ado Pohla;
1885–1887 – Karl Leithammel;
1887–1892 – Karl Puding, kes oli ühtlasi ka vallakirjutaja;
1892–1893 – Hans Rosarüütel;
1893–1899 – Johannes Meiner;
1899–1900 – Kütt;
1900–1907 – Eduard Ratassepp;
1907–1914 – Jaak Nurk;
1914–1916 – Hildegard Ibrus;
1917–1918 – Alide Viitmann;
1918–1922 – Johannes Saksberg.
1921. a. asub algkool Vao mõisa. Kuna aga mõisa hooldaja Lueder keeldus härrastemaja üle andmast, seisis kool 1921. a. jaan[uarist] kuni sügiseni. 1921. a. muudeti kool 4-kl[assiliseks], 1922. a. 6-kl[assiliseks]. (Vanemad teated on saadud V. Breibergilt, K. Breibergilt, J. Söördilt; õpetajate nimestik ja uuemad teated on saadud koolijuhatajalt Künnapuult).
EKLA, f 199, m 40, 102/6 (III-7a) < Koeru khk. – Linda Vilmre (1929)