Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord - Praegu tegutsevad koolid - Rakke algkool

Enne tegutsend Liigvalla kooli ja Liigvalla Rakke kooli nime all, on asutatud 1859. aastal.
Esimene õpetaja olnud Tuhli Abram 1859.–1861. a. Temast rahvas ei mäleta midagi. Järgmine õpetaja olnud Jüri Brehm 1861.–1881. a. Koolimaja olnud hariliku talumaja sarnane. Ülespidamise saand kool mõisalt; kooli kasutada olnud karja- ja heinamaad kogukonna ühispõllult. Valla maade kruntimõõtmisega 1872. a. antud koolile 13-tiinuline koht. (Paalberg).
Õppetöö kestnud 15. oktoobrist 15. aprillini. Õppeained olnud usuõpetus, kirjutamine, rehkendamine ja laulmine. Iga päev olnud 1 tund piiblilugu, 1 tund katekismust, 1 tund kirjutamist, 1 tund rehkendamist; peale selle olnud testamendilugemine ja kirikulaulmine. Jüri Brehm olnud muusikaalne inimene. Ta kombineerind ise muusikariista, mida nimetand „harmoneeriks“, rahvas nimetand seda „mollpilliks“. See muusikariist olnud ühe keelega, mis olnud kinnitatud kasti otsa. Brehm laulnud õpilastega kirikulaulu neljal häälel.
Esialgu ei ole koolisundust olnud; alles 70–80dail aastail hakatud korraliku kooliskäimise järgi valvama. Kooliaeg kestnud 3 talvet, ning peale selle käidud reedeti kordamiskoolis kuni leeriajani. Kooliõpetaja olnud kohustatud pidama vanematele inimestele lugemstunde laupäeviti.
Ihunuhtlust ei ole tarvitatud Rakke koolis. Puudund päevade eest pidand õpilased maksma rahatrahvi 2–3 kop. Kooli revideerijaiks olnud kirikuõpetaja, köster ja mõisahärra.
Jüri Brehm tagandatud õpetaja kohalt joomise pärast. Simuna õpetaja Paucker leidnud Brehmi kord magamas maanteekraavis ja selle peale Brehm vallandatudki kohalt. (Tamm).
Järgmine õpetaja olnud Hans Jürgens, kes olnud õppind Kunda seminaris ja Põltsamaal Beermanni koolmeistrite koolis. Mainitud õpetaja olnud suur laulu harrastaja. Ta asutanud Rakke laulukoori, milles olnud ta oma perekonna liikmed kandvaiks jõududeks. Kirikuõpetaja soovil käind koor sagedasti kirikus laulmas; koor käinud veel igal jüripäeval Lammasküla mõisas dr Hoffmanni sünnipäeval, Liigvalla paruni Hermann v. Benckendorffi sõidu puhul Rakke jaamas laulmas ning esinenud muil pidulikkel juhtudeil.
Hans Jürgens olnud korralik õpetaja, õpetanud harilikult ise aga mitte priimade kaudu, nagu teised õpetajad teind sagedasti, ja puudund õppetöös väga vähe. Jürgens õpetand ka vene ja saksa keelt, kuigi ise ei olevat kumbagit osand.
1891 käinud inspektor esimest korda Rakke ja ümbruskonna koole revideerimas. Senini revideerisid koole peaasjalikult pastorid ja nende hinnang koolide kohta olnud harilikult, [et] enamasti võinud rahul olla. Otse vastupidine on aga inspektorite revideerimise tulemus. Otsekohesed näited on olemas naabruses asuva Edro kooli kohta. Kuna aga kogukonnakoolides oli seisukord peaaegu sarnane igal pool, võiks see näide anda pildi üldisest koolide seisukorrast. Selles inspektorite aruandes on tähendatud, et õpilased ei käi koolis korrapäraselt ja ei tea sellepärast üheski aines midagi. Tarviks oleks: 1) määrata trahv puuduvaile; 2) õpetaja palk puuduva kahe aasta eest välja maksta; 3) puid korralikult tuua ja nendega mitte hilineda; 4) õppeabinõusid korda saada. (Võetud Rakke algkooli kroonikast).
Ka ruumide suhtes oli Rakke kool tol ajal halvas seisukorras. 1876. a. ehitatud maja oli lagunemas ja vald [ei] suutnud ehitada uut. 1909 viiakse kool üle Liigvalla vallamajasse, sest koolimaja „oli muutund hädaohtlikuks“.
Hans Jürgens ile järgnesid õpetajad kiiresti vahetudes, mis ei jätnud mõju avaldamata kooli üldise tasapinna langemisele. 1910–1912 olnud õpetajaks Jüri Söödor; 1912.–1913. a. Leopold Aur, kes olnud enne Venemaal viinapõletajaks; 1913–1914 – Ernestine Aur; 1914–1916 Magnus Reinart; 1916–1917 – Einmann; 1917–1919 Helene Selter.
1919 asutatud Rakke 6-klassiline algkool ja täienduskool. Kool töötab praegu 155 õpilasega kolme õpetaja juhatusel. Mõne aasta eest ehitatud koolile uued ja avaramad ruumid. (Uuemad teated saadud koolijuhatajalt Kalepilt).
EKLA, f 199, m 40, 107/11 (III-7a) < Koeru khk. – Linda Vilmre (1929)