Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord - Praegu tegutsevad koolid - Rõhu algkool

Rõhu algkool on asutatud 1864. a. Udeva rentniku Millingi kaastegevusel. Esialgne kooli asukoht olnud Liusvere kÃŒlas, Jaani talus. Hooned, kuhu kool asus, olnud keiser Nikolai I aegne kasarm. Kooli majanduslised kulud kannud mõis ja kogukond. Esimene õpetaja olnud Ado Pohla, kihelkonnakooli haridusega. Õpilase olnud 20ne ÃŒmber, Udeva ja Norra mõisadest ja Liusvere kÃŒlast. KooliskÀimine olnud sunduslik lastele, kes kodust õpetust ei saanud; kui aga vanemad võisid lapsele õpetada lugemist, laulmist ja pÀÀlugemist – siis pole tarvis olnud last kooli pannagi, kuid teda saadeti ainult kirikuõpetaja juurde katsele, kui viimane tuli kooli revideerima. Õppeained olnud lugemine, kirjutamine, piiblilugu, katekismus ja kirikulaul. Kooli revideerind kirikuõpetaja ja võõrmÃŒnder. Kooli kord olnud vali ja vitsakimp seisnud alati ahju pÀÀl valmis. (Muusikus).
1870. a. viidud kool Liusvere kÌlast Preedi mõisa, kuhu ta jÀÀnud kuni 1875. a., mil asus Preedi omaniku Wrede kingitud kooli kohale Lopile.
Ado Pohla olnud õpetajaks kuni 1873. aastani, mil saanud õpetajaks Mihkel Pohla kuni 1874. a.
1875. a. tulnud õpetajaks Mart Piilbaum. Õppeained olnud endised. Piilbaumi ajal pandud endise ÃŒhise koolilaua asemele ÃŒksikud pikad koolilauad eraldi pinkidega. Peakaristusabinõu olnud vits, mida tarvitand peale kooliõpetaja veel koolivanem. Lapsi olnud koolis 30–40 ÃŒmber. Koolitöö kestnud hommiku kella 9st kuni kella 4ni, kahetunnilise lõunavahega. Peale alaliste õpilaste olnud koolis veel nn korralised, kes kÀinud 2 pÀeva nÀdalas kordamas endiseid õppeaineid. Kordamiskoolis kÀidud kuni leeriajani. Vahetevahel teinud õpilased ka õpetaja tööd: masindatud ja ropsitud koolmeistri linu, raiutud hagu jne. Kooliõpetaja olnud kohustatud iga laupÀev pidama koolimajas palvetundi. (Muusikus).
1881. a. valitud Rõhu kooliõpetajaks Uuring, kes asutanud esimese kohaliku laulukoori. Lauldud peaasjalikult vaimulikke laule. Uuring tagandatud 1897. a. vene keele mitteoskamise pÀrast.
1897. a[astast] – 1907. aastani olnud Rõhu õpetajaks Ernst Vilmanson. Vene keelt nõutud alates esimesest õppeaastast, hoolimata sellest, et õpilased ei ole midagi aru saanud. Korralised kÀinud 1 kord nÀdalas koolis usuõpetust ja rehkendust kordamas. Kooli revideerimas kÀinud Koeru kirikuõpetaja ja rahvakoolide inspektor. Vilmanson võtnud osa Koerus asutatud muusikaseltsist ja puhkpillide koorist. 1905. a. sÌÌdistatud Vilmansoni rahutuste õhutamises ja mõistetud mahalaskmisele, kuid vabastatud hiljem ja jatkanud koolitööd. Kuid kohalikke mõisnikkude survel olnud Vilmanson sunnitud olnud lahkuma Rõhu kooli õpetaja kohalt 1907.
Vilmansonile jÀrgnenud Tammekivi. Vene keelt olnud 11 tundi nÀdalas, kõik õppeained, peale emakeele ja usuõpetuse olnud vene keeles.
1909 tulnud õpetajaks A. Roosevald. Koolitöö olnud korratu, paljud õpilased ilmunud kooli alles novembri lõpul ja lahkunud kevadel palju enne koolitöö lõppu.
1911 olnud õpetajaks A. Koldkepp ainult lÃŒhikest aega. Veel samal aastal valitud Hendrik Piigert. 1912.–13. a. jõudnud venestus oma tipule. Iga pÀev olnud 2 tundi vene keelt. Maadeteaduse ja matemaatika tunnid muudetud vene keele tundideks.
1917. [aastal] muudetud kool 4-klassiliseks ja 1927. a. 6-klassiliseks. Praegu töötab kool 50 õpilasega kahe õpetaja juhatusel. Kool asub Norra mõisa hÀrrastemajas. (Uuemad teated on saadud koolijuhatajalt Hendrik Piigertilt).
EKLA, f 199, m 40, 112/5 (III-7a) < Koeru khk. – Linda Vilmre (1929)