Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord - Praegu tegutsevad koolid - Rõhu algkool

Rõhu algkool on asutatud 1864. a. Udeva rentniku Millingi kaastegevusel. Esialgne kooli asukoht olnud Liusvere külas, Jaani talus. Hooned, kuhu kool asus, olnud keiser Nikolai I aegne kasarm. Kooli majanduslised kulud kannud mõis ja kogukond. Esimene õpetaja olnud Ado Pohla, kihelkonnakooli haridusega. Õpilase olnud 20ne ümber, Udeva ja Norra mõisadest ja Liusvere külast. Kooliskäimine olnud sunduslik lastele, kes kodust õpetust ei saanud; kui aga vanemad võisid lapsele õpetada lugemist, laulmist ja päälugemist – siis pole tarvis olnud last kooli pannagi, kuid teda saadeti ainult kirikuõpetaja juurde katsele, kui viimane tuli kooli revideerima. Õppeained olnud lugemine, kirjutamine, piiblilugu, katekismus ja kirikulaul. Kooli revideerind kirikuõpetaja ja võõrmünder. Kooli kord olnud vali ja vitsakimp seisnud alati ahju pääl valmis. (Muusikus).
1870. a. viidud kool Liusvere külast Preedi mõisa, kuhu ta jäänud kuni 1875. a., mil asus Preedi omaniku Wrede kingitud kooli kohale Lopile.
Ado Pohla olnud õpetajaks kuni 1873. aastani, mil saanud õpetajaks Mihkel Pohla kuni 1874. a.
1875. a. tulnud õpetajaks Mart Piilbaum. Õppeained olnud endised. Piilbaumi ajal pandud endise ühise koolilaua asemele üksikud pikad koolilauad eraldi pinkidega. Peakaristusabinõu olnud vits, mida tarvitand peale kooliõpetaja veel koolivanem. Lapsi olnud koolis 30–40 ümber. Koolitöö kestnud hommiku kella 9st kuni kella 4ni, kahetunnilise lõunavahega. Peale alaliste õpilaste olnud koolis veel nn korralised, kes käinud 2 päeva nädalas kordamas endiseid õppeaineid. Kordamiskoolis käidud kuni leeriajani. Vahetevahel teinud õpilased ka õpetaja tööd: masindatud ja ropsitud koolmeistri linu, raiutud hagu jne. Kooliõpetaja olnud kohustatud iga laupäev pidama koolimajas palvetundi. (Muusikus).
1881. a. valitud Rõhu kooliõpetajaks Uuring, kes asutanud esimese kohaliku laulukoori. Lauldud peaasjalikult vaimulikke laule. Uuring tagandatud 1897. a. vene keele mitteoskamise pärast.
1897. a[astast] – 1907. aastani olnud Rõhu õpetajaks Ernst Vilmanson. Vene keelt nõutud alates esimesest õppeaastast, hoolimata sellest, et õpilased ei ole midagi aru saanud. Korralised käinud 1 kord nädalas koolis usuõpetust ja rehkendust kordamas. Kooli revideerimas käinud Koeru kirikuõpetaja ja rahvakoolide inspektor. Vilmanson võtnud osa Koerus asutatud muusikaseltsist ja puhkpillide koorist. 1905. a. süüdistatud Vilmansoni rahutuste õhutamises ja mõistetud mahalaskmisele, kuid vabastatud hiljem ja jatkanud koolitööd. Kuid kohalikke mõisnikkude survel olnud Vilmanson sunnitud olnud lahkuma Rõhu kooli õpetaja kohalt 1907.
Vilmansonile järgnenud Tammekivi. Vene keelt olnud 11 tundi nädalas, kõik õppeained, peale emakeele ja usuõpetuse olnud vene keeles.
1909 tulnud õpetajaks A. Roosevald. Koolitöö olnud korratu, paljud õpilased ilmunud kooli alles novembri lõpul ja lahkunud kevadel palju enne koolitöö lõppu.
1911 olnud õpetajaks A. Koldkepp ainult lühikest aega. Veel samal aastal valitud Hendrik Piigert. 1912.–13. a. jõudnud venestus oma tipule. Iga päev olnud 2 tundi vene keelt. Maadeteaduse ja matemaatika tunnid muudetud vene keele tundideks.
1917. [aastal] muudetud kool 4-klassiliseks ja 1927. a. 6-klassiliseks. Praegu töötab kool 50 õpilasega kahe õpetaja juhatusel. Kool asub Norra mõisa härrastemajas. (Uuemad teated on saadud koolijuhatajalt Hendrik Piigertilt).
EKLA, f 199, m 40, 112/5 (III-7a) < Koeru khk. – Linda Vilmre (1929)