Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord - Praegu tegutsevad koolid - Puhmu algkool

Puhmu külakooli asutajaiks olnud Kapu mõisa rendihärra Lindemann ja Avanduse mõisa pärishärra.
Kooli asutamisaastat ei teata. Mõisa kubjas, keda tuntud laulumehena ja kes osanud ka lugeda, pandud esimeseks koolmeistriks. Õppeaineiks olnud piiblilugu, katekismus, laulmine ja lugemine. Kooli peetud esialgu vanas kohtumajas. (Pajopuu).
Järgmiseks koolmeistriks pandud mõisa härrade poolt kubjas Söödor, kes pidanud seda ametit 4 aastat. Peale Söödori nimetand Kapu mõisa rendihärra Lindemann targema mõisa teenreist – Kruusbergi – koolmeistriks. Kruusberg õpetand lapsi kümme aastat. Tema ajal kinkind Avanduse mõisa pärishärra Kapu vallale 12-tiinulise koolikoha.
Koolis käinud lapsi 20ne ümber. Endiseile õppeaineile tulnud lisaks rehkendus. Eriti kantud hoolt laulu eest. Kapu mõisa rentnik lasknud teha koolile oreli. Laupäeva õhtuti käinud küla noored koolimajas laulmas. Kooli käinud revideerimas Koeru kirikuõpetaja Hoffmann, Kapu mõisa rendihärra ning Avanduse mõisa pärishärra. Karistusist esimesel kohal olnud ihunuhtlus. (Viidas).
Järgmiseks õpetajaks olnud väikemaapidaja Pohla, kes pidanud seda ametit 40 a., kuni venestuseni. Kuna Pohla isiklikult ei ole osanud vene keelt, palganud ta abilise, kes õpetanud vene keelt nii Pohlale endale kui ka lastele. Pääle õpetajaameti olnud Pohla veel vallakirjutajaks, kohtukirjutajaks ja magasikirjutajaks. Kohtupäevadel lastud kool varem lahti kui harilikult. Õppeaineist pandud kõige suuremat rõhku laulmisele. Pohla olnud ka suur joodik ja selletõttu puudund sagedasti klassist ning ta abikaasa pidanud täitma õpetaja kohuseid (Ann Holm). Kooli käinud revideerimas kirikuõpetaja Hoffmann, Kapu mõisa rentnik Lindemann ja kihelkonna koolihärra Harpe, kes elanud Aavere mõisas (Krusten).
Järgmiseks õpetajaks määrand inspektor Saage, Väike-Maarja kihelkonnakooli haridusega. Saage loobund esimesena Puhmu koolis ihunuhtluse tarvitamisest.
1898–1914 olnud Puhmus õpetajaks Gustav Reitel, Väike-Maarja kihelkonnakooli ja pedagoogika klassi haridusega. Nädalas olnud 6 t[undi] usuõpetust, 12 tundi vene keelt, 6 tundi eesti keelt, 3 tundi laulmist, 1 tund ilukirja; 3. kl[assis] olnud veel 3 tundi maateadust ja 1 tund ajalugu. Õpperaamatud olnud venekeelsed. Tunnid alganud kell 9 hommikul ja lõppenud kell 4. Kooli lõpetanud õpilased käinud kaks korda kuus laupäeviti järelkoolis, kus korratud eelmise õppeaasta õppeaineid. Kord aastas, kirikuõpetaja kooli revideerimise päeval, nõutud ka eelkooliealised lapsed kooli nn õpetaja lugemisele emakeeles ja usuõpetuses. Õpilaste elukoha kaugus koolist olnud kuni 7 versta. Õpilaste puudumine koolist, eriti talvel külmaga, olnud sagedane nähtus. Puudujäänd päevade eest nõutud valla kassasse 5 kop päeva pealt. 1914.–1917. a. seisnud Puhmu kool laste arvu vähesuse tõttu ja Puhmu külast käidud Varangu algkooli. 1919. muudetakse kool 4-klassiliseks.
Praegu töötab kool 4 kl[assiga], vaheldumisi I ja III, II ja IV kl. Õpilasi on Puhmu koolis 25–30. Koolimaja on äärmiselt vana ja lagunend. (Viimased teated H. Selterilt).
EKLA, f 199, m 40, 120/4 (III-7a) < Koeru khk. – Linda Vilmre (1929)