Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord - Varem tegutsenud koolid - Koeru alevis - Koeru Hariduse Seltsi kool

Koeru Hariduse Seltsi kool asutati 1908. a. Kooli asutajaks olnud mainitud selts mis oli asutatud kaks aastat varem. Alguses luband Aruküla mõis seltsile ühe tiinu maad tingimusega, et asutatav kuuluks kohaliku pastori Adolf Halleri ülevaatuse alla. Haller valitud ka esimeseks hariduse seltsi esimeheks. Kuna ta aga alanud ja lõpetanud jumalasõnaga, pole see meeldind seltsile ja Haller tagandatud seltsi esimehe kohalt. Igasuguse ilmaliku hariduse vastane, pole Haller ka nõus olnud võtma hariduse seltsi kooli oma järelvaatuse alla. Sellest peale sattunudki Haller Koeru Hariduse Seltsiga vastuollu ja püüdnud igasuguste takistustega kõnesoleva kooli tegevust halvata. Halleri kirjutatud kirikukroonikas, kus loeteldakse kõik Koeru kihelkonnas leiduvad koolid, on hariduse seltsi koolist mindud vaikides mööda.
Sattudes Halleriga vastuollu, kaotas selts Aruküla mõisa toetuse lubatud tiinu maa näol ja kooli ülalpidamine jääb pea täielikult seltsi kanda, kuna valdadelt saadakse ainult vähemaid toetussumm[asid] (Väinjärve v[a]ld annab koolile 200 rbl ja Kapu v[a]ld 75 rbl aastas).
Hariduse seltsi kooli juhatajaks valitakse Johannes Sõster, kes muutub nii seltsi kui ka kooli hingeks. Suurte jõupingutustega suudab Sõster hoida elus kooli, vaatamata majanduslikkele raskusile ja muudele ebasoodsaile välisoludele. Nimelt sattus Sõster kohe alguses vastuollu mõisnikkudega ja kohalikkude võimukandjatega oma ägeda iseloomu ja rahvusluse tõttu. Samuti sattus Sõster vastuollu purutagurliste inspektoritega, kuna ta vaatamata venestajate nõuetele julges õpetada koolis eesti keelt ja kasvatada õpilasis rahvustunnet.
Kool töötas kolme klassiga. Õpilaste vanadus kõikus 12–18 aastani. Õpilaste arv oli 50ne ümber. Kooli juures oli õpilaste ühiskorter. Sõster püüdis kasvatada õpilaste iseteg[ev]ust ja sellepärast olid kõik õpilaste ühiselu avaldused nende endi juhtida.
Kuid sama vähe, kui sai Sõster läbi kohalikkude suuruste ja inspektoriga, sai ta läbi ka kooli teise õpetajaga, ning viimased vahelduvad iga aasta.
1909 on abiõpetajaks Markus.
1910 H. Visnapuu, linnakooli ja pedagoogikaklassi haridusega.
1911 Jaan Müür.
1912 Peeter Univer.
1913 Salme Kass.
1914 töötab kool ühe õpetajaga. Samal aastal keelab inspektor tütarlastel peale 14 a. haridusseltsi koolides õppimise. Sellega langeb õpilaste arv 60lt 29ni. Kuid sellest saadakse üle sel teel, et asutatakse vanemate tütarlaste jaoks paralleelklass.
Samal ajal jääb valdade majanduslik toetus ära ning kuna pidudest sissetulek on väike, elab selts äärmiselt raskeis oludes. Selts ei suuda palgata teist õpetajat, kuna inspektor keelab aga ühe õpetajaga töötamise, valitakse 1915. a. Vilma Sõster, Joh. Sõsteri abikaasa teiseks õpetajaks.
1916 on Sõster sunnitud lahkuma, kuna ta vastu olid mõisnikud, inspektor ning Koeru majaomanikud; viimased keeldusid isegi ruume üürimast hariduse seltsile. (W. Breiberg). Pool aastat peale Sõsteri lahkumist suletakse kool.
EKLA, f 199, m 40, 129/33 (III-7b-3b) < Koeru khk. – Linda Vilmre (1929)