Suusõnaline traditsioon - Haridusline olukord - Haridusline elu väljaspool kooli

Hariduslise elu kandjaiks väljaspool kooli on peamiselt hariduse seltsid. Nendest esikohal tuleks nimetada Koeru Hariduse Seltsi, mis on asutatud 1906. aastal. Asutajaiks olid V. Breiberg, Jaan Tomson, sekretär Puskar, kooliõpetaja Vilmanson ja Aruküla mõisa valitseja Kruuse. Esimeseks esimeheks valitud Koeru kirikuõpetaja Adolf von Haller, kellega selts sattund varsti aga vastuollu (vt III-7b-3b Koeru Har[iduse] Seltsi kool). Kaks aastat peale seltsi asutamist asutatud ka kool, mille juhatajaks kutsuti Johannes Sõster.
J. Sõsteri ettepanekul otsustab selts korraldada maksuta kirjanduse- ja kõneõhtuid ning õpetada noortele soome-rootsi laulumänge. J. Sõsteri ettevõttel asutati seltsile näitetrupp ja laulukoor, milledest võtavad osa ärksamad tegelased üle kihelkonna. 1910. a. asutatakse seltsi laenuraamatukogu.
1911. a. ulatab seltsi liigete arv juba üle 200 ning töötab suure eduga ja muutub kihelkonna vaimlise elu keskkohaks. Samal ajal asutatakse hariduse seltsi juurde Koeru Karskuse Selts. 1911. a. korraldatakse põllumajanduse ja karjakasvatuse kursused.
Samal ajal on hariduse seltsiga vaenujalal kõik kohalikud mõisnikud ja kadakasaksad. Hariduse seltsi vastased koondusid Koeru asutatud tuletõrjeseltsi ümber ning püüdsid igasuguste võtetega halvata hariduse seltsi tegevust; nii püüab tuletõrjeselts korraldada oma piduõhtuid samal ajal kui hariduse selts, et vähendada viimase sissetulekuid jne.
1914. a. muutubki seltsi majandusline seisukord raskeks. Valdade toetus jääb ära, seltsi näitemüük keelatakse, pidudest sissetulekud on väikesed. Selts saab oma sissetulekud peamiselt liikmemaksust ja õpperahadest. 1914. a. ei jõuta isegi teist õpetajat palgata ja koolijuhataja Joh. Sõster lepib minimaalse tasuga. Mõisnikud ei müü seltsile puid ja Koeru majaomanikud on valmis ainult siis ruume üürima, kui tagandataks „marurahvuslane“ Joh. Sõster. Asjast saadakse üle ainult sel teel, et keegi seltsi juhatuse liige üürib maja omale ja annab siis seltsile edasi.
1916. a. lahkub Sõster Koerust, kuid ka seltsielu jääb esialgu soiku, näitetrupp ja laulukoor kaovad, karskuse selts laguneb.
Peale 20daid aastaid algab seltsi tegevus uuesti. 1924. a. asutatakse lugemislaud, 1927. a. karskusosakond. Hariduse seltsil on praegu üle tuhandeköiteline raamatukogu; seltsi laulukoor on 40-liikmeline ja on paremaid Koeru kihelkonnas. Kuna hilisemal ajal asutatud hariduse seltsid omavad ainult kohaliku tähenduse, on Koeru Hariduse Seltsi koondund inimesi üle terve kihelkonna. (Teated Koeru Hariduse Seltsi kohta on saadud V. Breibergilt, E. Villordilt ja hariduse seltsi koosoleku protokollidest).
Teisteist Koeru kihelkonnas asuvaist hariduse seltsidest tuleks nimetada Rakke Hariduse Seltsi, mis on kasvanud välja 40 a. tagasi kohaliku kooliõpetaja Hans Jürgensi asutatud Laulu ja mängu seltsist.
Ametlikult asutati Rakke Hariduse Selts 1917. a. Seltsi asutajaiks olnud Arnold Jürgens, dr Kurriks, Krausberg ja teised. Hariduse seltsil on oma näitesektsioon ja 30-liikmeline laulukoor (Valentin).
Norra Hariduse Selts on asutatud 1927. a. ja tegutseb Rõhu algkooli juhataja H. Piigerti juhatusel. Hariduse seltsil on oma laulukoor mida juhatab kooli juhataja abikaasa Ida Piigert. (H. Piigert).
Vao Hariduse Selts asutati 1926. a. ja tegutseb koolijuhataja Künnapuu eestvõttel. Seltsil on laulukoor ja näitetrupp.
Peale nimetatud seltside tegutsevad veel mõnede koolide juures rahvaraamatukogu seltsid, õpilastevahelised karskuseühingud, spordiringid ja mitmesugused muud organisatsioonid, millede loetelemine siin oleks tarbetu.
EKLA, f 199, m 40, 134/7 (III-7c) < Koeru khk. – Linda Vilmre (1929)