Suusõnaline traditsioon - Ärkamisaeg

Koeru kihelkond oli nagu kogu Kesk- ja Põhja-Eesti majandusliselt kehvem ja mahajäänum kui tolleaegne Lõuna-Eesti. Siin ei olnud veel iseteadvat pärisperemeeste klassi, kestis alles segarent ja ainult üksikud tegid algust kohtade ostmisega. Selle tõttu oli ka vaimline elu siin vähem arenenud ja puudus see tõus ning hoog mis oli omane Lõuna-Eestis. Sellepärast ei saa siin ärkamisajast peaaegu üldse kõneleda, võiks vaid märkida ainult üksikuid tolleaegseid nähteid, mis omasid enam-vähem laiema tähenduse.
Sellisena tuleks siin nimetada Koeru kihelkonna kooliõpetajate muusikakoori Duglase juhatusel. Koor koosnend kahest osakonnast – pasunakoorist ja laulukoorist. Koori kuulund kõik kihelkonnas tegutsevad kooliõpetajad. Kelle eestvõttel koor asutati, seda ei mäletata. Koor käinud ka esimesel Tartu laulupidul ja mõned koori kuuluvaist õpetajaist saanud oma hääle eest I auhinna (nii Vao kooliõp. Karl Romann). (Matiisen, Breiberg).
Teised möödund sajandi lõpu poolel asutatud laulukoorid olnud ainult kohaliku tähtsusega. Nendest oleks nimetada umbes 1870. a. ümber asutatud laulukoori Vaol. Asutajaks olnud eelmainitud õpetaja Karl Romann. (K. Breiberg).
Teine vanem laulukoor oli Rakkes; selle oli asutand kohalik kooliõpetaja Hans Jürgens 1880dail aastail. Koor olnud alguses 11-liikmeline ja nendestki kuulund 7 kooliõpetaja enda perekonda. (J. Tamm).
EKLA, f 199, m 40, 138/9 (III-8) < Koeru khk. – Linda Vilmre (1929)