Ajalooline traditsioon: Koeru.

Suusõnaline traditsioon - 1905. a. sündmused


1905. a. sündmused Koeru kihelkonnas arenesid peamiselt kahe tsentrumi ümber, mis asusid Koerus ja Vaalis, kuna teistes valdades ja mõisades olid vähemad, enam kohaliku ilmega rahutused nagu Kalitsas, Rõhul, Varangul jne.
Liikumine alganud juba kevadel mõisatööliste hulgas, kellede majanduslik seisukord ja palgaolud olnud äärmiselt halvad. Nõutud palga kõrgendamist ja tööpäeva lühendamist. Kiriku kroonikas räägitakse vähemaist tööliste streikidest Varangu ja Udeva mõisades, kuna rahvas teab samasugusest meeleolust Vao mõisas. Töölised nurisenud ja pole tahtnud minna tööle nõudes palga suurendamist; hiljem nõutud maad ja püsse. Selline meeleolu kestnud umbes kuu aega. Töömeestel olnud kellad kaasas, kui jõudnud lõunatund või õhtu, katkestatud töö minutipealt, heidetud tööriistad kõrvale, kuhu juhtund, jäätud koormad keset teed, rakendades hobused lahti; töölised ei olevat minutitki kauem töötand, kui olnud aeg määratud, isegi pole mõisa tööriiste kauem kantud, kui olnud tööaeg, need heidetud kõrvale silmapilgul, mil saanud teatud tundide arv täis. (K. Breiberg).
Pealiikumine koondus, nagu tähendatud, Koeru ja Vaali. Alguses tõrgutud maksmast kirikumakse, hiljem esinend Väinjärve vallamajas (asub Koeru alevis) endine kooliõpetaja ja kohaomanik Tõnis Uuring patendi- ja riigimaksude kaotamise ettepanekuga. Kõik olnud Uuringi mõtetega päri. Samuti tehtud mitmesuguseid ettepanekuid vallaomavalitsuse korraldamise suhtes. Abram Piilberg Vaolt esinenud mõtetega Vene riigist lahtilöömise ja vabariigi loomise suhtes. Ka lõhutud ära Koerus asuv kroonu viinapood; Tõnis Uuring ja keegi Leemann kiskunud maha isegi viinapoe sildi.
Vallavanem Villem Viitmann ja kirjutaja Bach püüdnud rahu alal hoida. Ühelt poolt andnud nad järgi är[r]itatud rahva nõudmistele, protokollinud kõikide ettepanekud ja valla täiskogu otsused, kirjutanud nõuetavad palvekirjad; kuid protokollid kirjutatud lahtistele lehetedele, et neid oleks kerge hävitada ja ilma allkirjadeta, palvekirjad jäätud edasi saatmata; samuti olnud koosolekute kutsed allkirjadeta, et ei oleks kedagi süüdistada nende kokkukutsumistes.
Rahvas lasknudki endid algul petta selle taktikaga, käinud sagedasti koos, esitatud nõudmisi ja tehtud otsuseid. Kuna aga hiljem jäänud tulemata oodatud tagajärjed, hakatud süüdistama kirjutajat Bachi äraandmises ja mõisnikkude sõbralikkuses. Viimaks tahetud võtta üle vallavalitsust, kuid ei olevat sellega valmis jõutud. (V. Breiberg).
Vaalis olnud liikumise juhtideks rätsep Hans Schultz, saunik Madis Reeser, kohaomanik Mart Saar ja teatud määral ka M. Jürmann. Hans Schultz tutvunend sõjaväeteenistuse ajal Soomes olles sealsete sotsialistide vaateiga ja tunnud suurt huvi põrandaaluse kirjanduse vastu. Liites need sotsialistlised ideed hiljem piiblitõdedega, omanud Schultz eriskummalised ja omapärased vaated, millede teostamisele ta asus 1905. aastal. Ta seletanud piibli põhjal, et olevat täieline õigus võtta mõisnikkudelt maa ja jagada talupoegadele ning töölistele. Peetud väga palju koosolekuid Vaali koolimajas, M. Jürmann Palsu talus ja ümberkaudseis külades, kus esinenud Schultz kõnelejana. Novembrikuus asunud Schultz Vaali mõisa planeerimisele. Ta nõudnud kõigepealt hiljuti mõisaga liidetud kuuendikumaa, Tosu talu, eraldamist mõisast. Kui novembri lõpul peale Tartu kongressi ärevus maal kasvand, asunud Schultz Vaali mõisa lõplikule planeerimisele. Mõis pidatud jagatama umbes 30–35 taluks (M. Eltermann, J. Bremrand). Ühtlasi tahtnud Schultz asutada rahvaväe, mis aga ei olevat õnnestunud sõjariistade puudusel. Samuti töötand ta välja valla omavalitsuse uuendamise projekti, millele kirjutanud alla peale Schultzi M. Jürmann ja mõned teised. (A. Räbin).
Teiste teadete järgi töötand Schultz välja mingisuguse vabariigi põhiseaduse kava ja kogunud ümberkaudseis külades inimesi, kes tahtnud astuda Eestimaa vabariigi kodanikuks. Kõik soovijad kirjutatud punase tindiga üles. Kuuldavasti lasknud terve Vaali kogukond ja Merja küla endid tulevase vabariigi kodanikkude nimekirja kanda. Ennast nimetand Schultz vabariigi presidendiks, kannud laia punast linti üle õla pealkirjaga „Eestimaa president“. Ka koostanud Schultz vabariigi kohtu, kus peakohtumeheks olnud eelpool nimetatud Mart Saare õde Viisa Saar. Jutustaja mäletab olevat näinud ülesvõtet nimetatud kohtu ametnikest, keskel istunud Hans Schultz presidendi lindiga üle õla, peakohtumees Viisa Saar olnud valgeis riideis jne. (K. Breiberg). Kuivõrd viimased teated vastavad tõeoludele, ei ole kindel, kuna pole läinud korda saavutada mingisugust muud materjali selle kohta peale rahvatraditsiooni.
Missugune osa oli M. Jürmannil neis liikumistes, ei ole selge. Ühede teadete järgi olnud Jürmann üks ärksamaist peremeestest ja tema talus käidud koos ainult arutamas põnevamaid päevaküsimusi. M. Jürmann käinud ka saadikuna Tartu kongressil, kuid ta seisnud eemal Schultzi, Reeseri ja Saare aktiivsest tegevusest, olnud ümbruskonnas tuntud jõuka taluomanikuna ja lugupeetud vallakohtumehena. Teiste teadete järgi olnud M. Jürmann iseteadev ja uhke, püüdnud käia läbi ainult jõukamate inimestega ning olnud väga hääs vahekorras Päinurme ja Vaali mõisate omanikuga von Vahliga. Ta käinud mõisnikule kaebamas mõisa metsas salaküttijate peale, kui külameeste loomad mõisa vilja läinud jne. Rahutuste tekkides ja Vahlide lahkumise järgi Päinurmest astunud M. Jürmann aga ühendusesse eelpool nimetatud juhtidega ning kirjutanud isegi alla H. Schultzi koostatud vallavalitsuse kavale. Arvatakse nimelt, et Jürmann teinud seda mõisniku nõuandel, kes tahtnud sellega teha avalikuks liikumise juhte. (M. Eltermann, V. Breiberg, J. Bremrand).
Teistes mõisades olnud rahutused vähemad. 1905. a. sügisel tulnud Vaalist 9 kuni 10 meest, nende hulgas Hans Schultz, Madis Reeser, Mart Saar, Mart Käär ja teised, Udeva vallamajasse [ning] tahtnud vallavalitsust üle võtta. Kuna aga Udeva valla inimesed ei ole läinud kaasa, jäänud ettevõte teostamata. (J. Bremrand).
Kapus põgenend mõisavalitseja ja rentnik rahutuste algades kohe ära. Mõisa 2 küüni põletatud ühes viljaga; süütajad jäänud tabamata (L. Pajopuu). Rahutuste õhutajaks olnud vallakirjutaja Luksepp, kes käinud saadikuna ka Tartu kongressil. Karistussalkade tulekul põgenenud Luksepp Soome. (Selter).
Rammal olnud ainult väiksemad rahutused, peetud ainult mõned koosolekud, kus käsitatud päevasündmusi. Jutustaja valitud saadikuks Tallinna kongressile, kuid pole sinna jõudnud sõitude seismajäämise tõttu. (J. Prits).
Rõhul olnud liikumise juhiks endine kooliõpetaja Tõnis Uuring. Viimane muretsenud püsse ja asutanud kaitseväe küla poistest. Uuring nõudnud patendi- ja riigimaksude kaotamist ning esinenud nende nõudmistega vallamajas. Samuti kui Jürmanni tunneb rahvas ka Tõnis Uuringit äärmiselt mõisnikkudesõbraliku inimesena. Alles hiljem olevat ta mingil põhjusel asunud nende vastaste kilda. (Muusikus).
Kalitsa külas teinud sepp Gustas Kabrits kihutustööd. Käskind tuua heinu mõisa küünidest üteldes: „Ise olete teinud, ise võite võtta.“ Ta kogunud ka rahvalt raha püsside muretsemiseks, kuid ei olevat püsse kusagilt saanud. (K. Breiberg).
Ärvital nõud[nud] kooliõpetaja Johannes Arenschild valimisõigust igale ühele, pidanud koolimajas koosolekuid ja lugenud klassis õpilastele ajalehist päevasündmusi. (R. Jakobs).
EKLA, f 199, m 40, 140/7 (III-9) < Koeru khk. – Linda Vilmre (1929) 2006

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!