Suusõnaline traditsioon - 1905. a. sündmused - Karistussalkade tegevus

Juba sügisel varakult, septembrikuus toodud 29 sõdurit ja paigutatud Koerus asuvasse Kapu mõisa kõrtsi. Sõdurid võtnud mõisadest hobused ja sõitnud kihelkonnas mõisaid ja külasid pidi ringi ning hirmutand rahvast, kus käärimised suuremad olnud. Muu seas käidud ka Vaalis, kus Schultzi tegevuse mõjul olnud meeleolu kõige rahutum. Nimetatud salk sõdureid jäänud Koeru umbes kaheks kuuks (Kilkson).
Peale selle asutanud kohalejäänud mõisavalitsejad (mõisnikkudest jäänud kohale ainult Piibe omanik v. Baer) ja mõisnikkude poolehoidjad nn mustasajaliste salgad. Koerus asutatud salga etteotsa kuulunud Aruküla mõisa valitseja Kruse ja Koeru lähedal elutsev lukussepp N. Müller. Viimane kombineerind isegi suurtüki, mis olnud kinnitatud reele. Käidud üksikuis mõisades rahustamas, Vaalis lastud isegi püssidest ja N. Mülleri tehtud suurtükist M. Jürmanni maja peale.
Madruseist koosnev 25-liikmeline karistussalk ohvitser Ismailovi juhatusel jõudnud Koeru paar päeva enne jõuluid. Ööl vastu 24dat detsembrit vangistand karistussalk Hans Schultzi, M. Jürmanni ühes poegade Voldemar Jürmanni ja August Jürmanniga, pühiks Tallinnast Jürmannide juurde sõitnud sugulase T. ja Jürmanni möldri, kes juhtund olema talus vangistamise ajal. Karistussalga nõudmisele avada, vastatud Jürmanni talust püssitulega, kuna arvatud, et on mustasajalised Koerust. Sellepeale lasknud karistussalk nimetatud talu peale 150 pauku püssidest. Kuigi maja olnud puuritud läbi kuulidest, ei olevat ükski seesolejaist saanud viga. Karistussalk tahtnud vangistada veel Madis Reeserit ja Mart Saart. Esimene püüdnud põgeneda, kuid lastud põgenemisel maha; Mart Saar pääsnud siiski põgenema ja jõudnud hiljem Soome.
Kõik vangistatud ja Madis Reeseri laip toodud Koeru, kus jõululaupäeva õhtul lastud maha M. Jürmann ühes poja Voldemar Jürmanniga, Hans Schultz ja Jürmanni mölder. Viimane ei olevat liikumisest sugugi võtnud osa, juhtund vaid vangistamise ööl olema Jürmanni talus. Vangistatuist vabastatud Jürmanni sugulane T. ja poeg August Jürmann. Viimane jõudnud mõni päev enne seda Tartust koolist koju (V. Breiberg).
Vana-aasta [viimasel] päeval lastud Koerus veel maha endine kooliõpetaja ja kohaomanik Tõnis Uuring. Viimast süüdistatud Koeru viinapoe sildi mahavõtmises ja Preedi parunile vastuhakkamises (Krusten).
27. detsembril vangistanud karistussalk kingsepp Muuki, kes leitud purjus olles magamas Päinurme mõisa õuel reel ja keda süüdistatud mõisa süütamise kavatsuses. Peale Muuki vangistand karistussalk Päinurme mõisa meieri, tallipoisi ning veel kellegi neljanda isiku. Kõik vangistatud viidud Paide ja lastud maha kolmekuningapäeval Prääma mõisa rabas. (A. Räbin).
Karistussalk, mis algul koosnend madruseist ja hiljem asendatud jalgväe sõduritega jäänud Koeru kuni jaanipäevani. Kohalikud kaupmehed ja mõisavalitsejad hoolitsenud karistussalga ja isegi selle küüdimeeste eest, tuues neile rikkalikult kokku kõiksugu toiduaineid, vorsti, saia jne. Kogu aeg kestnud ülekuulamised, vangistamised ja peksmised. Peksa saanud väga palju inimesi, neid toodud isegi mujalt, kus karistussalke pole olnud, Koeru. Peksasaanuist võiks nimetada kooliõpetajat Johannes Arenschildi, keda karistatud 50 hoobiga selle eest, et ta lubanud pidada koolimajas koosolekuid. Pärast saadetud J. Arenschild Narva, kus ta surnud peksu tagajärjel. Salapolitseina ja kaebajaina tegutsenud Koerus kohalik kaupmees Alfred Rinneberg ja apteeker O. Stein.
Rahva meeleolu olnud äärmiselt ärev karistussalkade tegevuse tagajärjel. Juba jõululaupäeval sündinud vangistamised ja mahalaskmised, mis sündisid ilma ülekuulamiseta ja isegi enne sõjaseaduse maksmapanemist tekitanud rahva keskel suurt hirmu. Esimesel pühal kostnud kirikus jumalateenistuse ajal mingisugune pauk, kas kukkunud pink ümber või lasknud keegi revolvrist, seda ei teata. Kabuhirmus põgenend rahvas kirikust, sest olnud kuuldus, et mõisnikud tahtvat kirikut õhku lasta ja pannud miinid kirikule alla (J. Söörd). Edaspidiste karistussalga sammude ja tegevuse tagajärjel muutunud meeleolu veelgi ärevamaks. Jaanuari lõpul käsutatud kõik Väinjärve valla meeskodanikud vallamaja juurde kokku. Inimesed olnud hirmul, kuna olnud kuulda, et tulevat üldine peksmine. Mehed valmistund selle vastu ja pandud isegi puhas pesu, et oleks viisakam. Kusagil talus, kus olnud neli meest, kes kõik pidanud minema vallamajasse, õmmelnud perenaine terve öö uut pesu. Kuid seekord ei olevat kedagi peksetud, ainult karistussalga ohvitser noomind vallamaja trepil seistes inimesi, üteldes, et mõisnikud olevat nende isandad ja ilma mõisnikkudeta surevat nad kõik nälga. (K. Breiberg).
1906. a. kevadel märtsikuus nõudnud karistussalk, et vallavalitsused annaks välja kõik halvad inimesed. Koerus ähvardand karistussalga juht raiuda kõik vallaametnikud mõõgaga puruks, kui nad peaks keelduma. Täiskogu koosolek kutsutud kokku ja püssitikkude survel otsustanud see anda välja 17 inimest Siberisse saatmiseks. Osa neist olnud vabastatud vangid, osalt viimaseis rahutusis süüdlased ja mõisnikkudevastased. Nende hulka kuulunud ka Kalitsas tegutsenud ägedaim kihutaja Gustas Kabrits. Kuid siis juhtund karistussalga madrustega mingisugune pahandus, neile pandud liivakotid selga ja määratud 50 verstane rännak. Madruste Koerust äraolekul kutsund talurahvaasjade komissar Tuntsov uue täiskogu kokku ja teinud selgeks, et eelmisel koosolekul olla talitatud seadusevastaselt, kuna pole olnud 2/3 koos. Eelmise koosoleku otsus 17 inimese väljaandmise suhtes tühistatud ja koosoleku protokollid hävitatud. Keegi koosolejaist kaebanud komissarile, et nad ei tahtvat maksta kirikumakse. Komissar vastand, et kui nõutakse neid seadusevastaselt, ärgu siis maksku. Karistussalk tõlgitsenud seda komissari vastust nii, et viimane keelanud kõikide maksude maksmise ja alanud tegevust komissari Tuntsovi vastu, keda tuntud rahvasõbraliku inimesena. Karistussalk piirand tookordse talitaja V. Breibergi maja ümber ja nõudnud, et viimane kirjutaks alla protokollile, milles tõendati, et Tuntsov keelanud igasuguste maksude maksmise. Kuna V. Breiberg keeldund alla kirjutamast, vangistatud ta ja tahetud viia Paide sõjakohtu ette, kuid vabastatud teel Piibe mõisa omaniku N. Baeri vahelesegamise tõttu.
Ka vangistatud vallakirjutaja Bach ja tahetud lasta maha, kuid vabastatud siiski pea[le] ühekuulist vangistust. Mitmed kooliõpetajad tagandatud ametist, kuna olevat lubanud koolimajades pidada koosolekuid, kuigi neil pole olnud mingisugust võimu seda keelata. Mitmed tähtsamaist tegelasist pääsnud karistussalkade eest põgenedes Soome, kust nad julenud tagasi tulla alles mõne aasta pärast. (V. Breiberg).
EKLA, f 199, m 40, 147/54 (III-9) < Koeru khk. – Linda Vilmre (1929)