Ajalooline traditsioon: Kuusalu.

Suusõnaline traditsioon - Ajaloolised isikud - Mõisnikud


Üldiselt räägitakse Kuusalus mõisnikest haruldaselt vähe. Kolga krahvidega pole rahval ka kunagi palju kokkupuutumist olnud, sest Vene riigiteenistuses seistes ei viibind nad alaliselt mõisas. Talupoegade ellu nad palju ei puutund. Rahvas pea eranditult kiidab neid ja hindab nende humaanset suhtumist talupojasse. Krahvi ees ei värisetud, vaid mindi talle tarbe korral oma hädagi kaebama.
EKLA f 200, m 16:1, 26 (III-4a) < Kuusalu khk. – Leida Rebane (1930)

Kolga krahvid olnud paremad kui kõik teised mõisnikud. Nad pidand tihti rahvale pidusid ja aidand talupoegi, kui vaja.
EKLA f 200, m 16:1, 26 (III-4a) < Kuusalu khk., Kolga v., Kolga-Aabla k., Vesilinnu t. – Leida Rebane < Jaan Remmelgas, 66 a. (1930)

Kolga krahv jätnud sagedasti ka rendi võlgu ja luband seda tasuda ka ½ rubla kaupa ja siis, kui keegi ainult tahtis ja sai. Ka aidand ta kord ise talumeest, kel koorem ümber läks.
Hiljem sai mõisavalitsejaks Loobu parun. See nõudis kõik võlgu jäänd rendi välja.
EKLA f 200, m 16:1, 26/7 (III-4a) < Kuusalu khk., Kolga v., Viinistu k., Ale t. – Leida Rebane < Mihkel Oskar, 73 a. (1930)

Mõni Stenbockidest oli aga ka kurjem. Rahvast nad aga ei vaevand ja ei peksnud.
EKLA f 200, m 16:1, 27 (III-4a) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Lami t. – Leida Rebane < Peeter Lintov, 89 a. (1930)

Kolga krahvid olevat osa võtnud keiser Aleksander II tapmisest. Nimelt olevat see võlvikäik, mis kaevatud tänava alla, kust Aleksander II pääle pomm visati, olnud müüritud Loksa vabriku telliskividest.
EKLA f 200, m 16:1, 27 (III-4a) < Kuusalu khk., Kolga v., Loksa alev – Leida Rebane < Magnus Manitski, 90 a. (1930)

Hirmus tigedad olid aga Albu parunid Virumaal. Albu Duglas [Douglas] oli hirmus rahva ja eriti naiste piinaja. Ta kiskus naiste seljast rihmu ja lõi neid rindu pidi Kolga valla Naistesohu, kus praegugi veel puude küljes olevat naelu näha.
Albu parun lasi end naistest imetada ja näris siis nende rinnad puruks. Lõpuks pole naised seda enam välja kannatada [suutnud] ja lämmatasid ta imetamise ajal ära.
EKLA f 200, m 16:1, 27/8 (III-4a) < Kuusalu khk., Kolga v., Kolga-Aabla k., Vesilinnu t. – Leida Rebane < Jaan Remmelgas, 66 a. (1930)

Surus oli mõisnikuks Naagel [?] (Levenhagel oli mõisnikuks enne aastat 1879). See ei olnud hää mees ja peksis väga tihti inimesi. Üht meest, kes mõisa tööga hakkama ei saanud, peksti kolm korda päevas.
EKLA f 200, m 16:1, 28 (III-4a) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suru k. – Leida Rebane < Hans Pähel, 84 a. (1930)

Kiiu mõis oli renditud Tritthoffidele. Hiljem olid sääl Vändrik, Murell ja Kärling. Viimne neist oli väga hää mees.
EKLA f 200, m 16:1, 28 (III-4a) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Kõrtsi t. – Leida Rebane < Jaakob Laurentsius, 80 a. (1930)

Rein Tritthof oli aga kuri. Lüüa tema ajal enam ei tohtinud. Ta ainult ähvardas peksa ja sõimas.
EKLA f 200, m 16:1, 28 (III-4a) < Kuusalu khk., Kolga v., Aruküla, Kesküla t. – Leida Rebane < Liisa Peekmann, 80 a. (1930)

Kuri mõisnik oli ka Kõnnu Ärtel. Rummu krahv ise inimesi peksa ei armastanud, vaid saatis kõik süüdlased haagrehi juure. Mõisahärrat nähes tuli alati müts pääst ära võtta. Ka siis, kui härra lähenes kündmise ajal, tuli pea paljastada.
Loo mõisas olid rentnikeks Brockhausen (umbes 40 a eest), Krimm ja siis Kiiu Närling [Nerling], kes mõisa omale sai pettuse teel.
EKLA f 200, m 16:1, 28/9 (III-4a) < Kuusalu khk., Muuksi k., Koreta t. – Leida Rebane < Ants Prenta, 75 a. (1930)

Kodasuus oli mõisnik Miiling. See ei olnud eriliselt kuri, kuid peksa ikka lasi. Suuremad süüdlased saatis haagrehi juure.
EKLA f 200, m 16:1, 29 (III-4a) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberneeme k., Pürgi t. – Leida Rebane < Aabram Läns, 82 a. (1930)

Vana krahv Rehbinder Kodasuus oli tige. Pojad aga olid hääd.
EKLA f 200, m 16:1, 29 (III-4a) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberneeme k. – Leida Rebane < Johannes Lilleberg, 84 a. (1930)

Rammid Valklas ei olnud halvad. Enne neid olid aga Sackenid [Nasackinid] ja need olid küll väga kurjad.
EKLA f 200, m 16:1, 29 (III-4a) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Valkla k. – Leida Rebane < Villem Tiiskar, 84 a. (1930)

Vana Sacken [Nasackin] ise alati kärkis ja sõimas. Tema proua aga oli nii tige, et ei võind päevagi elada verd nägemata. Lasi iga päev mõisa ees kivil inimesi veriseks peksa.
EKLA f 200, m 16:1, 29 (III-4a) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kullamäe k., Montekarlo t. – Leida Rebane < Kaarel Duberg, 70 a. (1930)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!