Suusõnaline traditsioon - Teoorjus - Kohustused

6-pÀeva koha pÀÀlt (œ adramaad) tuli mõisale teha jÀrgmist tegu: sulane pidi olema aasta lÀbi iga pÀev oma hobusega ja oma moonaga mõisas teol. JÌripÀevast mihklipÀevani pidi sellele lisaks tulema veel tÌdruk. Kolmandad vaimud pidid kÀima lõikuse ajal, neljandad vaimud samuti lõikuse ajal. Peremees pidi kÀima killavooris. Siis tuli veel peksa kolm rehte nÀdalas. Oma rehe kodus peksis tÌdruk. Perenaine pidi viima 16 naela linu, tÌdrukud 6 [naela] linu, siis tuli veel kedrata leisikas (20 [naela]) villu ja kangaks kududa mõisaperele riideks. Selle kõrval oli veel lambaniidupÀivi, korranÀdalaid karjatallituseks ja vÀikseid abipÀivi. Tuli viia mõisa 1 oinas, 1 ani, 1 kott vilja. Varematel aegadel viidi ka mune.
EKLA f 200, m 16:1, 33 (III-6a) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kolga k., Pruuli t. – Leida Rebane < Ann Kalde, 85 a. (1930)

Viimsel ajal tuli tegu teha Muuksi kÌla taludel 3 pÀeva nÀdalas. Lõigata Ìks vaiavahe rukist, kaks vaiavahet otri, kolm vaiavahet sõnnikut laotada, kolm vaiavahet heina teha. KirikuhÀrrale tuli anda vakk rukist.
EKLA f 200, m 16:1, 34 (III-6a) < Kuusalu khk., Muuksi k., Koreta t. – Leida Rebane < Ants Prenta, 75 a. (1930)

TÌdrukud kÀisid korranÀdalaid tegemas. Ka kõige vÀiksem onn pidi tegema 12 kartulivõtmise pÀeva.
EKLA f 200, m 16:1, 34 (III-6a) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberla k. – Leida Rebane < Anna Nõmmik, 82 a. (1930)

Mõisas tuli peksa kaks rehte. TÌdrukud pidid linu harima ja sõnnikut laotama.
EKLA f 200, m 16:1, 34 (III-6a) < Kuusalu khk., Kolga v., ArukÃŒla, Söödi t. – Leida Rebane < Leenu Pajupuu, 93 a. (1930)

Rammu saarel orjust Ìldse ei olnud. Prangli saarele kÀisid aga inimesed kÌll mõisa kartuleid võtmas.
Salmiste kÌlas oli vanasti ainult kolm peret. Tehti korralist tegu igast talust 1 pÀev nÀdalas. Sellele lisaks tuli teha 12 sõnnikuveopÀeva ja 12 kartulivõtmise pÀeva. Suurematelt peredelt tÌdruk kÀis korral ja peremees vooris.
EKLA f 200, m 16:1, 34 (III-6a) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Salmiste k., Uustalu – Leida Rebane < Jaan Heindrik, 72 a. (1930)

Kaberneeme kÌla kohad olid 3-pÀeva kohad. Iga talu saatis mehe Ìhes hobuse ja moonaga mõisa kolmeks pÀevaks nÀdalas teole. Sellele lisaks tuli veel harilik abitegu. Vabakoha omanikud tasusid oma rendi silkudega. Igalt kohalt nõuti œ tÌndrit silku. (Kaberneeme kooli kroonikast.)
EKLA f 200, m 16:1, 35 (III-6a) < Kuusalu khk. – Leida Rebane (1930)

Abiteona tuli selle kõrval veel teha 7 kartulivõtmise pÀeva ja 5 heinategemise pÀeva. Siis tuli veel mõisasse kedrata ja toita mõisa loomad, mida toimetasid kõik pered jÀrgimööda. Kel oli mitu poega, see pidi viima mõisa silgutÌnne. Varemalt viidi ka mune mõisa.
Kaberlas olid suuremad kohad. SÀÀlt kÀis igast perest teomees 6 pÀeva nÀdalas teol.
EKLA f 200, m 16:1, 35 (III-6a) < Kuusalu khk., Kodasoo v., KullamÀe k., Montekarlo t. – Leida Rebane < Kaarel Duberg, 70 a. (1930)

36-tiinuliselt kohalt tuli abitegu teha 5 kivivahet lõikust ja 20 vooripÀeva. Põllud olid kolmes osas.
Mõnedes kÌlades oli tÌhje peresid. Mõisnik pani sinna teistest kÌladest elanikke ja kaotas mõne kÌla hoopiski Àra.
EKLA f 200, m 16:1, 35/6 (III-6a) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Kaberla k., Kutikse t. – Leida Rebane < Jaan Ott, 62 a. (1930)

Ühel perel oli põlde sageli kahekÃŒmnes kohas. Karjamaad olid aga tervel kÃŒlal ÃŒheskoos.
EKLA f 200, m 16:1, 36 (III-6a) < Kuusalu khk., Kodasoo v., Valkla k., Kadapiku t. – Leida Rebane < JÃŒri Lipstok, 75 a. (1930)