Ajalooline traditsioon: Kuusalu.

Suusõnaline traditsioon - Hariduslised olud - Kiiu algkool


Asutati 1867. Asutamise otsus tehti aastal 1863 ühel ajal Uuri kooliga. Kooli asutada kavatseti koos Loo vallaga. Takistuseks asutamisel oli sündsa koha puudumine ja õpetajate palkadeks kohaste maade mitte leidmine. Esimeseks kohaks valiti välja Kadapiku. Siis valiti koolimaja kohaks Kure talu Kaldsimägi ja Maidu karjamõis. Siis annetas krahv Stenbock kooli ülalpidamiseks Halliku külas asuva Hindreku talukoha. Maja ehitati valmis valla poolt ja koolis alustati õppetööd 1867. Samal ajal avati kool ka Valklas.
Esimene kooliõpetaja oli Stein 1867–1870.
Joh. Mill 1870–1875. Tema ajal 1872 moodustatakse kihelkonnakooli kohus. Koolis käimine muudetakse sunduslikuks. Kooli peetakse nüüdsest pääle veel ainult suuremate lastega ja siis veel suvekooli.
1870 ehitatakse koolimajale üks tuba juure. Õpetajatasuks on 30-tiinuline koht, valla kantseleitööde eest saab ta vilja. Hiljem 12 rubla rahas.
Blumer 1875–1878 (79) satub konflikti koolikohtu liikme mõisnik Tritthofiga ja peab lahkuma. Lahkudes kirjutab koolimaja uksele „Kari jääb karjaseta“.
Järgmine õpetaja Joh. Einstruk 1878 (79)–1898.
1884 ehitati uus koolimaja.
1876 Loo vald ehitas omale ise koolimaja.
1894 ühendatakse Kiiu ja Valkla koolid.
1902 ehitatakse uus klassituba ja kool muudetakse ministeeriumikooliks. Õpetajaiks olid Federman, Kuldkepp, Kivi, Liiva, Väli, Novajef, Leht. Ministeeriumikool töötas eesti ajani, mil ta muudeti 6-kl algkooliks.
EKLA f 200, m 16:1, 101/3 (III-13) < Kuusalu khk. – Leida Rebane (1930)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!