Saateks

Valinud suvise tööala Paide ja Anna kihelkonnis, mis on maaalaliselt lahutatud, kuid koguduslikult ühendatud, tuli mul selleks väheasutatud kitsas ala keset metsi ja soid. Traditsioon on esitatud lahutamata, mis ära jätab mitmekordse klassifikatsiooni, mis palju ei anna. Kihelkonnad olid nii kitsapiirilised, et Annas polnud võimalus valida isegi teed – tuli paratamatult minna üht ja ainukest, mis läbistab soo. Juba see tingib teatud määral töö ulatuse ja võimaluse piirid. Oli tahe teha oma oskuse ja võimete piires kõik, mis võin – just selle otstarbega valisin võimalikult vähema ala, mis ei mõjutaks pealiskaudsust. Aruannet lehitsedes ei saa väita vastavaid tulemusi. Olles sellel väiksel alal küllalt mainimisväärse aja, eriliselt soodsail ilmastikuoludel, sama ka oleks majanduslike kulude ja mitmesuguste teiste olude kohta maksev, puudus mu töö seisukohalt vist kõige olulisem – säilunud traditsioon. Õige tunduv oli vanemate inimeste puudus – mille all kannatas varem traditsioon. Nooremad sündmused ei ole ümbruskonnas sellevastu üldse kuigi tähtsad. Ala on ka nii väike, et mida teadis üks, seda teadis teine ja mis nad kõik kokku teadsid, oli kaunis udune. Paide linna traditsioon, vaatamata arvurikkaile käikudele, ei anna palju. Väike kadakasaksa koondus, kellele tuli arusaamiseks tõlkida (kaasa arvatud vaestemaja) kõige igapäevasemaid sõnu, ise saades endid tihti väljendada ainult saksa keeles, ei tea palju sellest, mis sobiks minu ülesandele, (kõige imelikum on selle juures kellegi rahvuse järele küsimine, kõik need viivad muule kui saksa päritolule – kuid katsutakse seda siluda ja õigustada sakslaseks nimetamist – ühel olnud vana-vanemaist mõni saksa soost, mis vist samus keerdkäiges siirdus omakorda muule. Nii algab see linnapeast – lõppedes linna vaestega).
Neis olukorris esitan oma töö tulemusena need puudulikud riismed, mis mul juhus ja õnn oli vastavast piirkonnast koguda ja säilutada.
H. K.
Tartus, 2. XII 1930.
EKLA, f 199, m 44, 5/6 (I-B) < Paide-Anna khk. - Hilda Kõrge (1930)