Asjalised mälestused - Paide vallimäe lossivaremed

Jutustaja teab mõned üksikasjad Paide lossi varemeist. Lossi tornis on alt esimesel korral, mis pooleti maa sees, asunud vangikammer. Sellel pole muud ühendust olnud kui auk laes, kus vangid alla lastud, pääle selle veel külje pääl ülal üks väiklane neljakandiline auk, mille läbi vangidele toitu antud. Praegune väline sissekäik, mis on raiutud torni külje päält, on tehtud 36 a. eest. Sel ajal on torni üldse palju parandatud, tehtud katus ja päälmine osa, mis Põhjasõja ajast hävitatud. Vene (Ilma-) sõja ajal hoitud lossi tornis püssirohtu.
Vangikambri põhi on poolmuna-kujuline. Selle avamisel olnud põhjas inimluid. Auku on raiutud üle kahe nädala. Müür on allosas 2 sülda ja 1 jalg paks. Neli kuningat vangistatud ja tapetud sääl Jüriöö mässu ajal. Teisel korral olnud kohtusaal, säält siis oligi otsene ühendus lae kaudu vangikambriga.
Üldse on torni kõrgus kiviosal 14 sülda, selle pääl puuosa, mis katust tehes ehitatud 4 sülda kõrge. Ümbermõõt on 14 sülda.
Paide vallimäe torn.

Terve Vallimägi olevat maaaluseid raudväravatega käike täis, mis nüüd kinni vajunud, mille tõttu ongi mägi aukline. Läbi ümbritseva müüri olnud lossil ainuke sissekäik õhtupool, tõmbesilla kaudu, üle ümbritseva vallikraavi. Sissekäik olnud eraldatud hobuse- ja jalakäikudeks või sildadeks. Sissekäik on umbes torni kohal, kaared on näha müüris. Jutustaja näitab ka aluskive, millele tugenud tõmbesilla otsad. Sissekäigu läheduses on ümbritseva müüri alt õõnistatud veevõtmise käik jõe või vallikraavi juure. Lossist viivat üks kolme kilomeetri pikkune käik Mündi mõisa.
Varemeist on järel 7 müüriosa.
Vallimägi olnud 40–50 a. tagasi päris lage, nüüd on puudega kaetud. Vallimäe pääl olnud õhtupool elumajad, siis kui loss oli sakslaste käes. Jutustaja näinud Paides kunagi ühte endist plaani selle kohta. Ühte kohta peetakse sepikojaks, võrdlemisi torni ligidal. Sääl olevat rauatükke, nõgi ja süsi. Tornist NW on varakeller. Torni on lastud Mäo mõisa mäelt (lk 38–40) suurtükiga Rootsi sõja ajal – suurtükikuuli jäljed on tornis näha.
Mäele on 40 a. eest suurvürst Wladimir istutanud tamme, mis praegu alles võrdlemisi väike.
36 a. eest on torni parandatud tsemendiga N. Sioni poolt, kelle nimi on raiutud ühte kivvi. Torn olnud enne seda nii lagund, et selle parandamiseks enne kaua meistrit otsitud. Viimastel aastatel on torn veel vajunud. Torni lisaehitus (sissekäigu osa) on hilisem kui torn ise. On siiski tehtud sarnaselt lossi ehitusviisile. Sissekäigu kohal on vapp ristiga, teine vapp on veel kohe välississekäigu vastas seinal. Teine vapp olla leitud valli rusude seest (sisemine). Kui maha arvata poolmaa-alune vangikammer, siis on esimeses torniruumis marmortahvel torni asutaja nime ja aastaarvuga (Konrad v. Mandern), samuti parandajate nimed ja aeg. Välja arvatud hilised parandused.
EKLA, f 199, m 44, 25/8 (II-B) < Paide-Anna khk., Paide l. < Puhja - Hilda Kõrge < Daniel Sepp, 67 a. (1930)

Jutustaja on kuulnud, et Paide Vallimäe lossi salakäik algavat tornist hommiku poole nn Stammi keldritest. Käik olla 14 km pikk, minevat jõe alt läbi, mis sihis, seda jutustaja ei tea.
EKLA, f 199, m 44, 28 (II-B) < Paide-Anna khk., Paide vstm. - Hilda Kõrge < Karl Kleberg, 89 a. (1930)

Jutustaja olnud 12-a., kui ta Paides köstrikoolis käinud. Sel ajal on raiutud auk kaheksakandilisse torni (Vallimäe lossi torn). Auku on raiutud 2 töömehe poolt kaks nädalat, juures olnud üks linnavalitsuse liige (politseiametnik). Torn olnud siis ilma katuseta, see tehtud hiljem.
(Jutustus on sama augu kohta, mis esimesel jutustajal s.o sissekäik vangikambri. Raiumise aja suhtes nähtavasti eksib teine jutustaja või mõlemad, sest aeg ei ühtu isegi ligikaudselt).
EKLA, f 199, m 44, 28/9 (II-B) < Paide-Anna khk., Seinapalu k., Saare t. < Valgma k. - Hilda Kõrge < Gustas Indermitte, 73 a. (1930)