Suuline traditsioon - Sõjad – väeteenistus - Põhjasõda

Põhjasõja ajal uputanud palju naisi endid Sõmeru ja Kiigemõisa vahele sohu – sõdurid ajanud neid taga.
EKLA, f 199, m 44, 77 (IV-B1) < Paide-Anna khk., Sõmeru k., Matsi t. - Hilda Kõrge < Leena Kagovere, 56 a. (1930)

Jutustaja ema vanemate ajal olnd sõda. Paistus tehtud peitekoopad toomingapõõsaste alla – sest arvatud, et toomingal ja inimesel olla üks hais. Muidu olevat sõjahobused inimesed haisu järele üles otsinud. Üks laps on pärast pardiajajate poolt viidud. Inimesi olnud pärast väga vähe.
EKLA, f 199, m 44, 77 (IV-B1) < Paide-Anna khk., Paide l. < Aidu v., Paistu - Hilda Kõrge < Jaan Rebane, 78 a. (1930)

Kui Rootsi valitsus Baltimail langes, oli kuningas põgenedes oma kepi – mingi toores lepa- või pajumalk – vastupidi, ülemise otsaga allapoole maasse löönud, öeldes et kui see kasvama hakkab, siis saavad need maad veel tulevikus Rootsi valitsuse alla. Kepp hakanudki kasvama. Olnud löödud kusagile vesisesse kohta, vist Halliste poole. Kui olnud segased ajad – ilmasõda, punaste revolutsioon, sakslased jt – , siis rahvas arvanud, et segaduses viimati läheb maa Rootsile tagasi.
EKLA, f 199, m 44, 77 (IV-B1) < Paide-Anna khk., Viljandi - Hilda Kõrge < Elisa Maiste, 49 a. (1930)

Sõja ajal on piinatud sõdurite poolt inimesi, jutustaja isa rääkinud. Naised on alasti võetud, neile pan[d]ud suur pada selga – vererennid nirisenud paja äärest alla. Teivastega olla siis sõditud. Pärast sõda olnud eriti naisi vähe, neid katsutud metsast välja meelitada.
EKLA, f 199, m 44, 77/8 (IV-B1) < Paide-Anna khk., Äivere k., Juhkami t. - Hilda Kõrge < Anna Tiisfeld, 80 a. (1930)