Suusõnaline traditsioon - Näljad, haigused, ikaldused

(Käsitletud koos, sest need on tihti sõltuvad üksteisest.)
Jutustaja olnud umbes viieaastane, kui olnud põud. Vili kuivanud kõik ära. Vana Roosa mõisa (Rõuge kihelk.) teolised söönud körti, mis sinine kui paja põhi. Jutustaja viinud toobiga piima pääle.
Teine juhus olnud samas ümbruses – ikaldus saju tagajärjel. Kõik vili mädanenud ära. Mõis on lasknud tuua vilja mujalt. Rahvale annud ka – osalt muidu, osalt pidanud tööga tasuma. Jutustaja olnud siis umbes 10-aastane. Vana-Roosa mõisnikuks olnud siis Aderkass.
Kui jutustaja 4–5-aastane, olnud Rõuge ümbruses tüüfus. Tohtreid pole olnud, mõisas ainult käinud kuus korra Võru tohter. Teisi pole arstida jõudnud. On palju mõisa moona- ja kandimehi surnud.
EKLA, f 199, m 44, 85 (IV-C) < Paide-Anna khk., Paide kirikumõis < Rõuge - Hilda Kõrge < Emile Perli, 68 a. (1930)

Jutustaja elanud siis Vodja ümbruses (Peetri kihelkond), olnud alla kümne aasta vana, ta isa olnud seakarjus. Sel ajal on tulnud kõva rahevaling. Kõik küla põllud löönud kui soga, ainult kahe kahepäevamehe omad jäänud terveks. Kartulipealsed isegi hävinud. Sel ajal pole midagi saadud – nälg olnud.
Rahevaling olnud nii tugev, et jutustaja isa jäänud ehmatusest pimedaks. 10 a. olnud pime, ainult mõnikord, kui jalg põrunud, siis näinud vähe uduselt. Ükski rohi pole aitand (ma ei tea, kas ta 10 a. pärast suri või hakkas uuesti nägema).
EKLA, f 199, m 44, 85/6 (IV-C) < Paide-Anna khk., Lasbutri [Lasputre] karjamõisa as. - Hilda Kõrge < Ann Karten (Garten), 86 a. (1930)

Enne Vene sõda oli ümbruskonnas kõhutõbi. Suremist ei tea jutustaja, kuid põetud on palju.
Vanasti tehtud Sargvere mõisas katku ja lastud palju inimesi maha surra (tavaline rahva psühholoogia, et saksad saatsid rahvale katku).
Muidu saanud inimesi liiga palju.
EKLA, f 199, m 44, 86 (IV-C) < Paide-Anna khk., Valgma k., Pääburi t. - Hilda Kõrge < Otto Indermitte, 65 a. (1930)

Jutustaja muid haigusi ei tea, kui siis, kui ta olnud umbes kaheteistaastane, olnud rõuged Mäo ümbruses. Üks poiss saanud need tuuletõmbusest akna kaudu ja surnud. Võib olla surnud enam, kuid ei mäleta.
Å arlakke ja leetreid olnud ka.
Enne jutustajat olnud nii kuulda, et antud köharohtu, mis pidanud terveks tegema, kuid see olnud koolerarohi – jäänud seda tarvitades haigeks.
EKLA, f 199, m 44, 86 (IV-C) < Paide-Anna khk., Valgma k., Pääburi t. < Mäo m. - Hilda Kõrge < Liisa Rosenbaum, 67 a. (1930)

Umbes 60 a. tagasi olnud kange kuiv – võtnud ümbruses kõik vilja ära.
Siis antud kroonulaenu 30 rubla, olnud 3 a. aega tasuda – nii mäletab jutustaja.
EKLA, f 199, m 44, 86/7 (IV-C) < Paide-Anna khk., Kirila k., Loodevälja t. - Hilda Kõrge < Jaan Reinmann, 68 a. (1930)

Jutustaja olnud umbes üle kümne aasta vana, kui Lokuta ümbruses kolm suvet olnud ikaldus. Vili kuiva tõttu nii väike, et kuivatatud üksikuid päid korjatud käpuli savikonara pääl käed-jalad kärnas. Õhtul olnud korjandust ainult suure vankri põhja pääl. Kartuleid saadud nii vähe, et neid loetud ainult pühapäeva hommikuks jao pärast.
EKLA, f 199, m 44, 87 (IV-C) < Paide-Anna khk., Paide l. < Lokuta - Hilda Kõrge < Ann Lutrusen, 75 a. (1930)

Türi kihelkonnas Lokutal olnud umbes 60 a. tagasi kõhutõbi. Jutustaja mäletab 17 surnut. Üks poiss naernud, et mis asi see haigus on – siiski jäänud ise ka haigeks. Samal ajal olnud ka rõuged. Arste polevat olnud.
EKLA, f 199, m 44, 87 (IV-C) < Paide-Anna khk., Paide l. < Lokuta - Hilda Kõrge < Ann Lutrusen, 75 a. (1930)

Umbes 58 a. tagasi olnud Paide kihelkonnas Seinapalu külas kange põua tagajärjel suur nälg. Inimesed maganud siis oma aja suuremalt osalt parsil – üle päeva saanud ainult süüa, kupatatud ube.
EKLA, f 199, m 44, 87 (IV-C) < Paide-Anna khk., Lasbutri [Lasputre] - Hilda Kõrge < Anna Übjus, 72 a. (1930)

Äivere küla olevat vaene olnud. Eriti vilets olnud söök 70–80 a. tagasi. Siis keedetud mingisugust lehe- või rohusuppi, mis oksele ajanud. Üks vanaeit Mustla küla poolt olla sama kaebanud, et söök väga vilets. Vili tehtud puhastamata tangudeks – pool olnud prahti.
EKLA, f 199, m 44, 87/8 (IV-C) < Paide-Anna khk., Leedu as. - Hilda Kõrge < Hans Prosso, 60 a. (1930)

Umbes 40 a. eest olnud Paide-Anna kihelkonnas kõhutõbi. Palju inimesi surnud, ka jutustaja meheema, onulapased jt. Jutustaja teab seda rohkem Purdi ja Äivere ümbruses.
EKLA, f 199, m 44, 88 (IV-C) < Paide-Anna khk. - Hilda Kõrge < Wilhelmine Stein, 42 a. (1930)

Kui jutustaja tüdruk [oli], siis surnud ümbruskonnas (Äivere) palju rõugetesse.
EKLA, f 199, m 44, 88 (IV-C) < Paide-Anna khk., Äivere k., Juhani t. - Hilda Kõrge < Anna Reimann, 79 a. (1930)

Jutustaja vanavanemate ajal olnud suur nälg (Purdi-Äivere) ümbruskonnas. Tuul rabanud rukkid, külm võtnud suvevilja. Söödud ohakaid ja muud prahti. Leiba kogutud ahjust käega – see olnud kui haganapuder. Inimeste näod paistetanud halva söögi tõttu üles.
EKLA, f 199, m 44, 88 (IV-C) < Paide-Anna khk., Äivere k., Mardi t. < Otiku k. - Hilda Kõrge < Jüri Lillepott, 65 a. (1930)

1908. a. on rahe purustanud Ees-Võõbu külas paari pere viljad.
EKLA, f 199, m 44, 88 (IV-C) < Paide-Anna khk., Naudja t. - Hilda Kõrge < Jaan Alew, 73 a. (1930)

Baumkülas on kange katk olnud Põhjasõja ajal. Surnud terve küla ära (s.o õieti Paunküla, rahvas nimetab seda tihti valesti – asub Annast Tallinna viiva maantee läheduses – umbes vast 10 km või enam Järva-Harju piirist Harjumaal).
EKLA, f 199, m 44, 88 (IV-C) < Paide-Anna khk., Sõmeru k., Matsi t. - Hilda Kõrge < Leena Kagovere, 56 a. (1930)

Jutustaja tüdrukupõlves olnud Türi kihelkonnas kange põua tõttu äärmine nälg. Päris noored inimesed käinud kerjamas. Magasid olnud tühjad, neist saanud ainult mõni suuremahädaline. Vilja olla ka sisse toodud. Kartulid on siis olnd kui herneterad. Järgmine olnud hää aasta.
EKLA, f 199, m 44, 89 (IV-C) < Paide-Anna khk., Tarbja k., Miku t. < Türi - Hilda Kõrge < Liisa Tibo, 77 a. (1930)

Jutustaja isa olnud esimene Mündi mõisa moonamees ühes paari teisega. Jutustaja olnud 15a., kui ümbruses põud. Kartulid olnud imeväikesed. Tööd tehtud öösel, sest päeval olnud muld nii palav, et pole võinud palja jalaga pääle astuda. Rukkitsetvert maksnud 12 rubla. Jutustaja isa on just sellepärast moonakaks läinud, et siis pääseb näljahädast, saab mõisalt moona, nii olnudki – neil pole suurt nälga olnud. Ümbruses käinud külainimesi, vanu ja lapsi kerjamas, on suur häda olnud.
EKLA, f 199, m 44, 89 (IV-C) < Paide-Anna khk., Kriilevälja k. - Hilda Kõrge < Leena Sion, 76 a. (1930)