Suusõnaline traditsioon - Ajaloolised isikud - Mõisnikud - Purdi Buck

(Nimes on nähtavasti eksitus, rahvas küll üldiselt räägib Buck, kuid peaks vist olema Burt (Busch “[Materialien] zur Geschichte [und Statistik] des [Kirchen- und Schulwesens der Ev.-Luth. Gemeinden in Russland]”, lk 628–629), jutustaja 7 mainis teda ka Burten.)
Purdi mõisa asutaja Buck olnud kangesti tige ja hull mees. Ta on maetud Purdi kabeli, suure puusärgiga. Surnud kabelis olla balsameeritud. Teiste puusärgid olevat lahti, Bucki oma kinni, jutustaja näinud neid ise. Bucki puusärk olla kinni pandud sellepärast, et rahvas on tükkinud temaga rumalat nalja tegema, raputanud jne.
Jutustaja on näinud ta pilti Purdi mõisa saalis – mõlemi pale pääl olnud mustad lapid – kaunis suured, ümarikud.
(Võrrelda jutustaja 7, lk 35.)
EKLA, f 199, m 44, 90 (IV-D1a) < Paide-Anna khk., Kriilevälja k. - Hilda Kõrge < Lamster, 62 a. (1930)

Purdi Buck, Albu Tuglas [Douglas] ja Rae Vassiljevitch olnud kolm hullu mõisnikku Eestimaal. Vanas põlves olnud Buck päris segane. Ta olnud nõdrameelne – rahvas arvanud, et ta on jonni pärast kange. Elanud ühes toas – säält ta pole üldse väljas käinud – kõige mustusega segamini. Kui teised teda on välja kutsunud, siis pole ta tulnud. Olnud justkui loom – ise on öelnud: “Kus härg sööb, sinna härg situb.” Muud pole ta süüa saanud, kui imenud mingisuguse putkega naisi läbi lukuaugu.
EKLA, f 199, m 44, 90 (IV-D1a) < Paide-Anna khk., Sõmeru k., Matsi t. - Hilda Kõrge < Leena Kagovere, 56 a. (1930)

Purdi Buck olnud päris põrguline, kui talle naisterahvas teel vastu läinud, lasknud ta omal ... püksist välja võtta, öelnud et tahtvat kusta. Naisterahvas pidanud siis juures seisma kuni ta sellega valmis on saanud, siis pidanud tagasi panema ja püksid kinni nööpima. Siis alles võinud edasi minna. Ta olevat päris kindlasti nii teinud. Jutustaja mainis isiku, kelle perekonna vanema põlvega see nii juhtunud ja sellest on järeltulijaile pärandatud traditsioon. (Teade kordub.)
EKLA, f 199, m 44, 91 (IV-D1a) < Paide-Anna khk., Palamuse v., Änküla [Engküla, Änkküla] k. - Hilda Kõrge < Kaarel Soomelt, 76 a. (1930)

Inimeste nahad olnud Purdi mõisas pööningul suures rautatud kastis. Need haisenud kangesti. Buck nülginud inimesi, kes talle kuidagi vastased olnud.
EKLA, f 199, m 44, 91 (IV-D1a) < Paide-Anna khk., Ojataguse (k.) as. - Hilda Kõrge < Kata Steinberg, 66 a. (1930)

Purdis on praegu Saksamaal oleva noore paruni vanaisa ajal nülitud inimesi. Nahka võetud ribade kaupa; nn jutad (jutid, ribad) alatud sõrmest, nii et sõrmeküüs riba otsa jäänud, siis võet mööda käsivart ja selga kuni varvani, viimase küüs jäetud juta teise otsa. Sarnane kast olnud Purdi mõisa keldris. See keller olevat kinni müüritud. Poeg kunagi võtnud lahti kasti: “Uih, Herr Jesus!” karjatanud ja lasknud keldri kinni müürida. Sama vana härra, kes nülinud, lasknud korra omale uue püssi tuua, sel korral tehtud mõisa aida katust. Härra tahtnud oma püssi proovi, lasknud aida katusel töötava mehe maha. Siis näinud, et püss on hää küll.
EKLA, f 199, m 44, 92 (IV-D1a) < Paide-Anna khk., Mündi as. < Purdi - Hilda Kõrge < Otto Kask, 53 a. (1930)

Purdi üks mõisnik võtnud karja juure minnes kella kätte, läinud rukkisse ja kõlistanud. Tüdruk arvanud, et mullikas ja läinud ära ajama – sääl siis mõisnik tõmmanud ta kinni.
EKLA, f 199, m 44, 92 (IV-D1a) < Paide-Anna khk., Lasbutri [Lasputre] as. - Hilda Kõrge < Ann Karten (Garten), 86 a. (1930)

Purdi esimene põlv Ungern-Sternberge pannud naised alasti käpuli seisma ritta, siis lasknud mehi mööda jalutades ütelda, missugune kellegi oma on. Kes oma naist pole ära tunnud, see saanud peksa. (Jutt liigub mitmesuguseis variatsioonides, mitmesuguste mõisnike kohta.)
EKLA, f 199, m 44, 92 (IV-D1a) < Paide-Anna khk., Sõmeru k., Matsi t. - Hilda Kõrge < Leena Kagovere, 56 a. (1930)

Purdi viimase Ungern-Sternbergi isaisa olnud tuim ja toores mees. Vana olnud, hing pole kuidagi välja läinud. Süüa pole ta enam midagi saanud – naised käinud külast imetamas. Teda vihatud väga. Üks naine lämmatanud ta imetades rinnaga ära – sihilikult teinud seda.
EKLA, f 199, m 44, 93 (IV-D1a) < Paide-Anna khk., Tänjala karjamõis - Hilda Kõrge < Liisa Tamberg, 50 a. (1930)

Purdi parun Johannes Ungern-Sternberg, surnud 1916, olnud üks kange ja pujään mees, isegi oma perekonna, mitte ainult inimeste vastu.
EKLA, f 199, m 44, 93 (IV-D1a) < Paide-Anna khk., Sõmeru k., Tõugu t. < Madise - Hilda Kõrge < Anna Tõugu, 61 a. (1930)

Purdi nülitud nahkade kast olevat maetud aeda, üks mõisapreili olla veel sõnu pääle lugenud siblides ise kätega haua katteliivas. Jutustaja kuulnud teistelt.
EKLA, f 199, m 44, 93 (IV-D1a) < Paide-Anna khk., Purdi k. - Hilda Kõrge < pr. Rungi, u 40 a. (1930)