Suusõnaline traditsioon - Tegu

Jutustaja noorespõlves olnud Mäo mõisale teha 3 tallinna vakamaa maa pealt 23 jalapäeva, siis kui käsk tuli. 4 tallinna vakamaa päält tulnud sellele juure 3 postivahet heina teha, 1 postivahe rukist lõigata ja üks postivahe otra kokku panna. Mäo mõisa Seinapalu Takkasaare küla saunikud on teo üle nurisenud, viinud palvekirju kubernerile. Varsti aetud siis saunikud Türi kihelkonnakohtu, Röa härra olnud haakreht. Küsitud võrdlemisi sama raskete tingimuste kohta kui enne, et kas sellega ka maad ei jõua võtta. Kui sellele veel on vastu räägitud, tuldud välja tõstma – kuue sauna kraam tõstetud välja, 2 jäänud alles. See olnud üle 50 a. tagasi. Saunikuil pole mujale olnud esialgu minna kui metsa. Saunad müüdud uutele edasi. Saun olnud vist igaühe oma, kuna maa eest olnud tegu – nii on saunade eest vana omanik ka tasu saanud. Äravõtmine olnud küll kokkuleppeta ja vägivaldne.
EKLA, f 199, m 44, 104 (IV-E) < Paide-Anna khk., Seinapalu k., Kadaka t. - Hilda Kõrge < Juhan Valmsen, 74 a. (1930)

Jutustaja noorespõlves koosnenud Seinapalu Takkasaare küla peamiselt mõisa saunikuist, Mäo alla kuulus. Elu olnud sääl päris äärmiselt vilets. Mõisa teole tulnud minna, kui käsk saadud, nii et päevatõusuks tööle jõudnud. Kella pole olnud – hiljaksjäämise hirmuga on hakatud mõnikord juba õhtu minema, sest muidu pole valiseja päeva vastu võtnud, kui hiljem mindud. Mituteistkümmend kilomeetrit olnud minna. Siis, kui varem sinna saadud, on tukutud Mäo kõrtsi leti pääl mõni tund. Kodud olnud saunikuil sel ajal kui täi- ja kirbupesad – pole sääl ka rohkem aega olla saadud kui südaöösel mõni tund. Toorest[est] hagudest on sussutatud natuke tuld teha, neist pole pääle suitsu suurt midagi saadud.
EKLA, f 199, m 44, 104/5 (IV-E) < Paide-Anna khk., Seinapalu k., Takkasaare t. - Hilda Kõrge < Jaan Valmsen (1930)

Jutustaja käinud väikselt, 9 a. v[anuselt] Mündi mõisas teol – kartulaid võtmas. Viis versta olnud mõisa. Lõuneks saanud tüki leiba kaasa. Olnud raske töö, maa on söötline olnud, kolmeharuline konks on mätaste lõhkumiseks olnud. Töö juures olnud sundijaiks kolm kubjast – kubjas, kilter ja aidamees. Jutustaja ema (32 a. vanem kui jutustaja) käinud 13 a. vanuselt teol, rukist lõikamas, teeninud ühe peremehe juures siis – teine tüdruk on pika kõrre jätnud, selle eest antud peksa. Kõike tööd on nõutud hoolikalt.
EKLA, f 199, m 44, 105 (IV-E) < Paide-Anna khk., Kirila k., Sepasauna t. < Seinapalu k. - Hilda Kõrge < Hedvig Neidu, 83 a. (1930)

Türi-Allikul on jutustaja 15 a. vanuses üks tüdruk korratu sõnnikulaotamise pärast pandud öösel uuesti laotama. Peksmine karistuseks on olnud sääl siis täies hoos.
EKLA, f 199, m 44, 105 (IV-E) < Paide-Anna khk., Otiku k., Räga t. - Hilda Kõrge < Hans Tenjas, 76 a. (1930)

Päris üldiselt ei teata neis kihelkonnis teo kohta kuigi täpselt, et kuidas see ühel või teisel ajal juhtunud, vakuraamatud olnud ainult mõisniku käes, neis ta märkinud ja muutnud kohustusi oma tarvete ja äranägemise järgi, talupojal pole sellest mingisugust kirja ega ülevaadet olnud.
EKLA, f 199, m 44, 105/6 (IV-D) < Paide-Anna khk. - Hilda Kõrge (1930)

Jutustaja viinud 15a. Peetri kihelkonda Uuksi [Huuksi] mõisa viinavabrikusse kartulaid müüa. Sääl räägitud, et nüüd kaob tegu – mõisnik öelnud selle pääle, et ei kaduvat veel midagi – kui tegu oleks juba Koigi mõisas (kolm versta Uukist) kadunud, siis kuluks veel kümme aastat, enne kui see olukord Uuksi mõisa jõuab. Läinudki hulk aega, enne kui on kadunud, 10 aastat küll pole läinud.
EKLA, f 199, m 44, 106 (IV-E) < Paide-Anna khk., Seinapalu k., Villemi t. - Hilda Kõrge < Gustav Valmsen, 65 a. (1930)

Röa mõisas Türi kihelkonnas käinud jutustaja mõisas teol, olnud sääl üks peretütar. Teo suurus olnud kohtade suuruse järele. Koht, kus saadud või külitud 6 tündest rukk[e]id – see saatnud mõisa aasta ümberringi mehe ja hobuse. Kuni jutustaja 18a., olnud sääl renthärra Meier, pärishärra Siiralt. Üldiselt on need inimesi hästi kohelnud. Jutustaja mälestuse ajal saanud üksainuke isik peksa – keegi tüdruk.
EKLA, f 199, m 44, 106 (IV-E) < Paide-Anna khk. < Türi - Hilda Kõrge < Liisa Kindel, 91 a. (1930)

Paistu mõisas olnud jutustaja emaema ajal küll määratud tegu ja töö, kuid kiirel ajal pole sellest mõisnik kinni pidanud – ajanud isegi perenaise mõisa. Vastu pole keegi hakanud.
EKLA, f 199, m 44, 106 (IV-E) < Paide-Anna khk., Paide l. < Aidu v., Paistu - Hilda Kõrge < Jaan Rebane, 78 a. (1930)

Viin Mäost viidud jutustaja ja ta isa ajal Narva, see olnud teo üks raskem kohustus, nädalate kaupa tulnud kodust ära olla, viletsate veoabinõude juures saanud võrdlemisi vähe pääle panna. Nii et oma toidumoon, pika aja pääle võetud, moodustanud isegi pool koormat. On juhuseid olnud, kus hobused heinte otsa lõppedes haopinu ümbere hagu sööma pandud – mida need näljaga teinudki.
EKLA, f 199, m 44, 106/7 (IV-E) < Paide-Anna khk., Seinapalu k., Saare t. < Valgma k. - Hilda Kõrge < Gustas Indermitte, 73 a. (1930)

Paide lõunaosas olnud jutustaja ema jutu ajal teoelu väga vilets. Oma rehte on hakatud õhtul peksma, kui see ära saadud, siis saanud silmad korra viirastada ja juba mindud poolest ööst mõisa rehele. Ema on töö raskuse tõttu mõisas, öelnud et saagu kas või ainult kord päevas leiba, kuid kui ainult saaks rendile ja mõisa teotööst lahti.
EKLA, f 199, m 44, 107 (IV-E) < Paide-Anna khk., Tarbja k., Jaagu t. - Hilda Kõrge < Miina Lindemann, 60 a. (1930)

Mäo mõis olnud Vodja Dolli [Toll] käes rendil, sama mõisa saunikud on renti rahas tahtnud maksta, kuid mõis on tööd tahtnud, pole lubanud. Siis aga, kui suurvürst Paides käinud (lk 101), on asi muutunud. Siis on küsitud, kes raha tahab maksa, see võivat seda teha, kuid aasta rent on ette nõutud. Ka katsunud mõis veel teisel viisil tegu edasi hoida – neile, kes tegu edasi tahtnud teha, on mõis omast käest 30 versta kaugusel lubanud teha kütteks pool sülda roikapakke.
EKLA, f 199, m 44, 107 (IV-E) < Paide-Anna khk., Seinapalu k., Takkasaare t. - Hilda Kõrge < Jaan Valmsen (1930)