Suuline traditsioon - Õiguslik elu, karistused - Omavoli

Jutustaja teab, kui omavoliliselt mõisnikud seadustega ümber käinud. See pole midagi tähendanud, et seadus peksu keelanud, tegelikult kestnud see ikka edasi. Mäo mõisas viinud korra teolised hobuseid mööda kraavi veert padriku, olnud otsem. Valitseja Uhlberg näinud, küsinud kohe, kes seda teinud, seda ei tohtivat teha. Mehed arvanud, et tuleb peks. Pidanud nõu kokku vastu hakata käesolevate harkidega, saagu mis saab, tulgu mäss või mis tahes, sest teatud, et mõisnikul peksuõigust ei ole. Kavatsus olnudki niisugune; siis on vallavanema keegi kutsund, see öelnud, et peksa ei või – seadus ei lubavat. Selle tõttu jäänud ilma. Aga ega mõisnikud pole küsinud, muud kui tahtnud aga anda.
Sama valiseja Uhlbergi ajal on väga ülekohtuselt võetud jutustaja koht. Uhlbergil olnud kaks joodikut poega – need kaebanud, et jutustaja kohal on palju magasivõlga. Asi läinud kohtusse. Jutustaja isa on tahtnud kohta omale tagasi, kuid koht antud naisevennale (jutustaja) kohtumehe käe pääle. Pärast antud see viimasele pärisomanduseks. Mäo härra oli küll koha jutustaja isale ja poegadele tagasi luband. Kuid valitseja ja talitaja on toiminud oma soovil. Vastu on antud lapike saunamaad, ½ vakamaad põldu ainult.
EKLA, f 199, m 44, 129/130 (IV-K) < Paide-Anna khk., Seinapalu k., Takkasaare t. - Hilda Kõrge < Jaan Valmsen (1930)