Suuline traditsioon - Õiguslik elu, karistused - Kohus

Kui jutustaja [oli] noor, siis olnud Äivere vallakohtus alaealiste ja naiste kõige raskem karistus 15 vitsahoopi, meestel 25 vitsahoopi. Pääle kehalise karistuse olnud rahatrahv ja kinniolek. Kinniolemise eest saanud raha anda, kehalise karistuse eest mitte. Mõistjaiks kolm valla peremeest.
EKLA, f 199, m 44, 130 (IV-K) < Paide-Anna khk., Äivere k., Mardi t. < Otiku k. - Hilda Kõrge < Jüri Lillepott, 65 a. (1930)

Jutustaja noorespõlves olnud õiguslik elu allpool kriitikat, veel rohkem siis enne teda. Talupoega peetud kui koera. Kõik võim olnud talitaja ja mõisavalitseja käes. Kõik need kohtusüsteemid polevat midagi aidanud – võetud kinni, millal tahetud ja käidud ümber, kuidas tahetud.
Korra olnud nii, et jutustaja olnud oma venna sulaseks. Vend pole talle palka välja maksnud. Tulnud siis mõisavalitseja ja öelnud: “Mine tea, mis sa näljaga ära teed,” ja viinud ta kinni. See olnud päris põhjuseta, sest nälga pole mingisugust olnud – ta söögi saanud venna käest. Vend pole palgavilja sellepärast kätte annud, et tal siis polnd seda vaja ja raiskab ära. Siis nõudnud talitaja ikka vennalt palgavilja. Vend vastanud, et ta polevat midagi teinud. Kinniistuja pandud siis tööprooviks ühte suurt pakku lõhkuma ja härjapääd niitma. Nähtud, et teeb küll. Nõutud vennalt talle vili ja ta ise lastud lahti. Nii nad teinud kord üht, kord teist moodi.
EKLA, f 199, m 44, 131 (IV-K) < Paide-Anna khk., Seinapalu k., Kadaka t. - Hilda Kõrge < Juhan Valmsen, 74 a. (1930)