Suuline traditsioon - Hariduslik olukord - Rahvakool

Sõmerusse tehtud koolimaja, kui jutustaja mees (vähe vanem jutustajast) olnud 9-a. Sel ajal hakatud ka nõudma kolmeaastast koolisundust. Muidu on jutustaja ema ajal ainult neid kooli aetud, kes muidu lugeda ei oska, kirjutamist pole siis õpetatud ega nõutud. Jutustaja mehe aeg on juba söega tahvlile kirjutatud.
EKLA, f 199, m 44, 139 (IV-M1) < Paide-Anna khk., Sõmeru k., Matsi t. - Hilda Kõrge < Leena Kagovere, 56 a. (1930)

Valgma külas olnud jutustaja noorespõlves kool. Õpetatud piiblilugusid, katekismust ja vist ka natuke rehkendamist ja kirjutamist. Jutustaja aeg olnud kooliõpetajaks Juhanes Vahter. Vahteri poegade ajal õpetatud ka vene keelt.
Kõrgemat haridust pole sel ajal ümbruskonnas jutustaja mälestuse ajal saadud.
EKLA, f 199, m 44, 139 (IV-M1) < Paide-Anna khk., Seinapalu k., Vahi t. - Hilda Kõrge < Anna Prenner (Brenner), 74 a. (1930)

Jutustaja noorespõlves on 3-a[astane] koolisundus (Äiveres), siis üks päev nädalas kuni leerini. Jutustaja olnud õpetajaga tuttav, hakanud juba kuueaastaselt koolis käima, käinud üheksa talvet. Internaati pole koolis olnud. Siis, kui vihmane, siis olnud õpilased oma harilikkude päevaste riietega öösel ees klassis. Õpetusest olnud rehkendamine, kirjutamine, piiblilood ja muud. Ka laulmist õpetatud. Kool olnud Äivere valla lastele. Kooli ruumeks olnud üks klass, milles kaks lauda. Lapsed istunud ilma klassisüsteemita segi laudade ümber. Targemad õpetanud teisi. Kooliõpetaja jaoks olnud üks tuba – keeta võinud ta rehetoas. Koolimajas on ka kohut peetud. Kool asunud kusagil praeguse Äivere mõisa ja küla läheduses.
(Eelnevast võib kooli ruumide suhtes mitte küllalt asu saada, s.o maja on nagu kahte ossa jagatud – ühes ainuke klassiruum, teises kooliõpetaja eluruumid – rehetuba ja üks kammer.)
EKLA, f 199, m 44, 140/1 (IV-M1) < Paide-Anna khk., Äivere k., Lauri t. - Hilda Kõrge < Juuli Velsker, 69 a. (1930)

Samas eelkirjeldatud koolis käinud ka jutustaja. Siis on viisiks olnud priimuseks määramine, paremaid õpilasi määratud. Kooliõpetaja Jüri Keris on jutustaja priimuseks määranud. Priimusel olnud suur võim – talle öeldud tükid üles, võinud karistada – liivale põlvili panna, plinjaniga lüüa, ühe jala pääle seisma panna jne. Kooliõpetaja ise pannud veel mõne rehetuppa pimedasse seisma. Eriõppeaine olnud usuõpetus. Laulmist pole siis olnud, samuti mingisugust võõrast keelt.
EKLA, f 199, m 44, 141 (IV-M1) < Paide-Anna khk., Äivere k., Indreko t. - Hilda Kõrge < Johannes Velsker, 70 a. (1930)

Seinapalu külas pole jutustaja ema ajal olnud koolisundust, ka jutustaja ajal see nõrk. Jutustaja olnud vaene ja haiglane, pole koolis üldse käinud, kodus õppinud lugema. Ta olnud Seinapalu küla popsi tütar – isa surnud, ta jäänud vaesekslapseks; kool olnud naaberkülas Valgmas. Jutustaja ema ajal pole mõned ümbruses lugeda oskanud.
EKLA, f 199, m 44, 142 (IV-M1) < Paide-Anna khk., Kirila k., Sepa t. < Seinapalu - Hilda Kõrge < Marie Valmsen, 63 a. (1930)