Suuline traditsioon - Hariduslik olukord - Leer

Paistu kirikus, kui jutustaja ema (22 a. vanem kui jutustaja) leeris käinud, olnud leer kahes osas (ajaliselt) – 2 nädalat sügisel, 2 nädalat kevadel, rumalamad pidanud teisel aastal uuesti leeri minema. Siis olnud õpetajaks Maurat. Ta saatnud leerilapsed oma põllule töösse. Nad korjanud kevadel kiva, sügisel võtnud kartulaid jne. Kes laisk, see saanud kirikuuksel peksa. Ähvarduseks küsitud: “Kas teate, mis sääl kiriku ukse kõrval on?” “Sääl on vitsad!” Kirikumees olnud sääl peksmise jaoks. Jutustaja ema pole peksa saanud – ta teinud tööd hästi, olnud tugev ja kärmas naisterahvas, vaenelaps olnud. Iga leerilaps pidanud tooma õpetajale meeleheaks oma isiklisest tagusest lõngu, vöösid, sukki, kindaid jne. Peremees maksnud korrapärase leerimaksu.
Leeriõpetus peetud kirikus. Õpetatud käske, viis päätükki, isameie palvet ja usutunnistust, muidu seletatud ka, kuidas kusagil rahvas elab jm. Et õpetaja loomi vaadanud leerilapsed, siis küsinud õpetaja vahel kantslist: “Mis siga teeb?” jne.
EKLA, f 199, m 44, 144/5 (IV-M1) < Paide-Anna khk., Paide l. < Aidu v., Paistu - Hilda Kõrge < Jaan Rebane, 78 a. (1930)

Rumalad, kes lugeda pole oskand, pidanud Paides kolm korda leeris käima, 9 nädalat kokku, teatud tükid pidanud ära õppima. See olnud nii jutustaja vastavas eas.
EKLA, f 199, m 44, 145 (IV-M1) < Paide-Anna khk., Äivere k., Juhkami t. - Hilda Kõrge < Anna Tiisfeldt, 80 a. (1930)

Jutustaja ajal vana õpetaja Romann (Türi). Kes pole oskand, mis nõutud, see jäetud kuue nädali päält üheksaks nädaliks leeri. Nendega olnud ta hää, kes osanud, kinkinud raamatuid jne, kes ei oskanud, nendega olnud kuri – vihastanud, jooksnud välja, tulnud siis jälle tagasi varsti.
EKLA, f 199, m 44, 145 (IV-M1) < Paide-Anna khk., Tarbja k., Miku t. < Türi - Hilda Kõrge < Liisa Tibo, 77 a. (1930)