Peetri kihelkonna topograafiast - Mägedest - Esna kabel

See asub ca 1 km Esna mõisast loode poole nn Kabelimäel. Kabelimäe kohta kõneleb kohalik rahvas kahest legendist. Esimese järele olevat see sinna veetud Esna mõisa juurest sinna kaevatud allika paisu või järve mullast. Kuna mõisa eest jookseb läbi Esna allikane jõgi ja mõisa ees omab see laialise sängi, midagi järvetaolist. Maapind on kolmest küljest ühetasane, madal, soone, ega lase arvata, et järv kaevatud oleks. Üle järve kabelikünkale viiv tee soos võib olla täidetud.
EKLA, f 200, m 11:1, 3 < Peetri khk., Esna m. < Virumaa, Venevere – Rudolf Stokeby < Marie Laane, 44 a. (1929)

Siis peab tõenäoline olema teine legend, et mägi on looduse sünnitus ja varem kutsutud Hiiemäeks. Kuna sääl hiis asus, ei teata. Päälegi asub Kabelikünka lähedal lage soo, mida kutsutakse Hiielagedaks.
Kabelimägi või küngas on peaaegu ümmargune, keskelt kooniliselt kõrgem lagipea moodi, üksikute harvade puudega, ringi kiviaed okastraadiga. Keset künkasõõri, mille R [raadius] = ca 20 sülda, asub kabel von Grünewaldtide perekonna matusepaik. Kabel on ehitatud möödunud sajandi esimesel poole (ehitus ei kanna mingit daatumi). Kabel on mingis gooti ja romaani segastiilis. Nimelt romaani uksekaar ja massiivsus, gooti konforsid ja võlvid – kiviehitus. Aknaid on ainult üks, ees ukse kohal, sellest allpool v. Grünewaldtide sugukonna vapp ja kabeli ukse kohal väike torn luteri usu ristiga. Kabel suundub OS – NW. Kabeli sees NW otsas asub väikene puust altar või kantsel ja iga kon[tra]forsi vahekohal nimitahvel suguvõsa surnute nimedega. Viimaseid on üldiselt 7 ning nimesid. Kabelisse ei ole kedagi maetud, kõik hauad on ringi ümber kabeli, mõned isegi surnud ja maetud väljamaal, kuna kabeli juures on siiski ehitud hauad. Haudu on üldarvult 57, seega mitte kõige nimede kohta. (Von Grünewaldtide perekonna kohta on ilmunud raamat „Vier Söhne einis Hauses”. See võiks anda lähemaid teateid, kuid neid olevat ainult Grünewaldtide perekonna liigetel.)
Kabeli ehitanud keegi maanõuniku lesk Esnast. Ta nimi on I tahvlil nr 1.
Nr 1 Anna von Grünewaldt
Geb[oren] von Kursel
Geb[oren] 8 Juni 1769, gest[orben] 5 Januar 1842.

Vaneim haud on
Nr ? Otto Johann Alexander von Grünewaldt
geb. 27 VII 1829, gest. 10 XI 1831.

Tähtsamate meeste haudu Tallinna kub[ermangus]. Mahtra sõja aegne tsiviilkuberner, endine Huukse mõisa omanik:
Hier ruhet in Gott Der Herr Geheimraht und Ritter
Nr 69 Johann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt, Senateur
Geb[oren] d[en] 21 März 1796
Gest[orben] d[en] 18 April 1862.
Nimi asub nr 69 alla VII tahvlil aus dem Hause Hukas (Huuksist).

Nr 76 Die Oberin des Kaiserin Augustastiftes in Potsdam
Anna von Grünewaldt
Geb[oren] 24 III 1859, gest[orben] 30 V 1913.

Nr 25 General-Adjutatnt. General d[er] Kavalerie Oberstallmeister
Arthur von Grünewaldt
Geb[oren] 12 III 1847, gest[orben] 13 VII 1922.
jne.

Nr 4 Moriz Reinhold von Grünewaldt
Geb[oren] 12 V 1797, gest[orben] 24 XII 1877
General der Cavallerie Generaladjutant,
Mitglied des Reichsraths.

I Tahvel seinal vastu sissekäiku kannab 1–4 nimeni ilma mõisa nimeta.
II Tahvel nr 5–22 – Aus dem Hause Orrisaar.
III Tahvel nr 23–27 – Aus dem Hause Orrisaar.
IV Tahvel nr 28–46 – Aus dem Hause Koik.
V Tahvel nr 47–62 – Aus dem Hause Koik.
VI Tahvel nr 63–64 – Aus dem Hause Koik.
VII Tahvel nr 65–82 – Aus dem Hause Hukas.
EKLA, f 200, m 11:1, 3/6 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Orrisaar (Esna mõis) on juba vanemailt ajult von Grünewaldtide omanduses kuni viimase ajani, mil mõis riigistati.
Koik (Koigi mõis) ka igivana von Grünewaldtide mõis kuni selle riigistamiseni.
Hukas (Huuksi mõis) selle müünud Tallinna tsiviilkuberner Johann Christ[oph] Engelbrecht von Grünewaldt ca 1860 Emmanuel v. Traubenbergile. Veike-Kareda mõisa ostnud viimase vend Thure Georg Bar[on] Rausch von Traubenberg kelleltki von Lüdasilt ja saanud ka vennalt Huuksi mõisa. Nii läks Huuksi von Grünewaldtidelt v. Traubenbergidele.
EKLA, f 200, m 11:1, 6 < Peetri khk., Veike-Kareda m. < Huuksi ja Kareda m. – Rudolf Stokeby < Richard Johanson, 58 a. (1929)