Ajalooline traditsioon: Peetri.

Peetri kihelkonna topograafiast - Katkuaeg


Katkuga ühenduses on palju nimesid, mis arvata laseb, et Põhjasõjale järgnev katk on siin nõudnud suuri ohvreid. Sigapusma küla metsas on Katkukivi, paari jala kõrgune, ülal kahe sügavama lohuga. Legend teab, et vanasti tulnud katk Koerust Valila küla poolt Koigi poole. Rahvas, kuuldes ta tulekut, jooksnud metsadesse pakku. Pahaselt istunud siis katk sellele kivile ja puhanud jalgu. Lohk kivi otsas olevatki katku istumise ase.
EKLA, f 200, m 11:1, 8/9 < Peetri khk., Sigapusma k., Arjaka t. – Rudolf Stokeby < Jüri Grünthal, 48 a. (1929)

EKLA, f 200, m 11:1, 9 < Peetri khk., Viiso m. – Rudolf Stokeby < Eugen von Harpe (1929)
Viisu (Viiso) mõisa soos on Katkusaar, Katkumägi ja teisi katkuga ühenduses nimetusi. Inimkonte olevat temagi leidnud põldudelt, vaevutõstetavate kivide alt.

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!