Peetri kirik - Kiriku sisemine varandus ja muinsused

Orel
Orel on ehitatud vennaste F. F. T Kriisa poolt Rõuges, Võrum[aal] 1908. a. ja üles seatud. See on 17 registri ja pedaaliga ning läks maksma 3 500 rubla (kirikukroonika).
EKLA, f 200, m 11:1, 11 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Altaripilt
Altaripilt kogudust õnnistava Kristuse üldkujutlus (nagu altaripildid ikka) paigutatud suurde valgeks elevandiluu värvi värvitud gooti stiili raami. 1872. a. on nähtavasti prantsuse (nime järele) meistri J. M. O. Joubert’i maalitud.
EKLA, f 200, m 11:1, 12 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Kellad
Neid on tornis kaks. Suurem on valatud „...C. П. Б. 1868 гoду”. Väiksem kell kannab ladinakeelset päälkirja „...Adam Johann von Uxkuell Herr von Assik und Fickel St. Petri Kirche Renovatum 1889”.
EKLA, f 200, m 11:1, 12 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Lühtrid
Kolm suurt laes rippuvat pronks kroonlühtrit.
1. Keset kirikut suurim kannab päälkirja: „VTZO MICHKEL Vorsteher ANNA KONNI Qochter ANNO 1657” (Kiriku kroonikad ei tea, kes on olnud see kinkija Utso Mihkel. Koigi vallas Sigapusma külas kõneles Jüri Grünthal, et tema esiisa Utso Mihkel olevat kinkinud kirikule ühe lühtri, mis läinud maksma 1,5 sälitist rukkid (või nisu). Sälitis = 15 verti [setvert]. Et J. Grünthal lühtrist enesest midagi ei teadnud, siis peab seda traditsiooni uskuma.).
2. Keskmine lühter, veidi väiksem, ka pronksist, ei kanna mingit päälkirja.
3. Altari ees rippuv pronkslühter, eelmise suurune, kannab päälkirja: „Margareta von Mangden Sahl = Henrich von Rosen von Hochrosen 1651.”
4. Kaks valgest vasest vedrulühtrit altaril päälkirjadega: „Anna van Rosen 1599”. Teisel küljel „Johan VXKVL” ja nende perekondade vapid.
5. Kaks pronkslühtrit altaril, kinkinud eesti kogudus.
6. Üks vaskne katel ristimise vee soojendamiseks.
7. Neli suurt valgevase kaussi rahakorjamiseks.
8. Neli pronkslühtrit altaril, neist 3 kinkinud S[eine]r Excellenz d[em] Herrn Genral Adjutant M. v. Grünewaldt ja ühe kinkinud dr Rinne Põhjakalt. Nende tarvitamise eest igal puhul peab võetama 50 kop korrashoiu maksu. (Ülevaade tehtud kiriku kroonika, õieti inventuurraamatu ja asjade omalt poolt ülevaatuse järele. Need 3 suurt kroonlühtrit on 1836. a. Tallinnas Christjan Malmbergi juures uuesti kõlbulikuks parandatud (vt Peetri kiriku kroonika lk 2)).
EKLA, f 200, m 11:1, 12/3 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)