Peetri kirik - Muinsusesemed

Muinsusesemena tuleb nimetada eeskätt kahte vana hauakivi, mis asuvad kirikus koori all põrandas kirjaküljega ülespoole. Üks neist, reljeefse raudrüütli kujuga kannab Braun Drolshageni poja Braun Drolshageni nime aastast 1555. Kivi pikkus 2 m 87 cm., lai 2 m. Kannab teksti ülal ja all, kahel pool vapid, keskel rüütel. Hauakivi on vanasti asunud altari juures, hiljem kiriku remondi ajal toodud ukse ette koori alla. Juba kaunisti kulunud, raske deðifreerida.
Teine kivi asub paremal pool ust.
„DIESER STEIN UND ERBSTETE GEHORET DEM HOCHEDELGEORN GESTRENGTEN V. ESTLAND MAN HÆTEN HEREN PETER STORMKRANTZ ERBHER AUFF KÖIS UND HATE JAX YHRER KÖNIGL MAYSTET ZU SCHWEDEN WOLVERDIENEN OBBRIST LEUTNAMBT UND SEINEN ERBEN.”
Keskel vapp.
„ANNO 1669 DEN 12 FEBRUARY STARB DER HOCHEDELGEBOHREN GESTRENGEN V. EST UND MAN HÆTER. HOBRISTLEUT NAMBT PETER STORMKRANTZ.
ANNO 16.. DEN… STARB DIE HOCHEDEL GEBORNE TUGENDSAME FRAUE GERDRUD V. BRINKEN DERER SELEN GOTT GNADICH SEY.”
Pikk 2 m 66 cm, lai 1 m 82 cm.
Nagu näha, on siin jutt Köisi pärishärrast Peter Stormkrantzist, kes Roosti kuninga juures välja teeninud oberstleitnandiks (kolonelleitnant). Tema abikaasa surmadaatumi[t] ei ole aga välja raiutud millegipärast. (Need kivid ei suuda enam kaua kulumisele vastu panna ja neid ei saa enam lugeda. Juba praegu on raske. Peaks püüdma neid hoida.)
Kiriku juures aial eriti vanu haudu ei ole. Vähemalt puuduvad daatumid kahel vanal kiviristil. Üks vanemaid riste on Vabadussõjas langenute mälestussamba juures, mis on dateeritud. See kuulub ühele talunaisele ja kannab kirja „Jummala rahhoga puhkab sin Anna Michelsohn, (Teame, et priinimed pandi Peetri kihelkonnas umbes 1830–35, seega siis äsja ristitud. Vanemad kirikuraamatud puuduvad, ei saanud tema päritolu jälgida. Joonistus lõpul.) sündint 24 Februaris 1767, surnut 29mal Decembris 1836. Mo ello olli ilma peal willets waewaline” ja all ristis kaks õlipuu oksa. Imestama paneb, et see naine sai sellised kurvad sõnad ristile väljaspoolt piibliteksti. Kehvemate liiki ei võinud ta kuuluda, sest risti hankimine oli ju seotud kuludega. Veel nüüd leidsin ma räbalad vanast plekkpärjast risti küljes. Peab arvama, et see oli siiski iseseisvamaist Eesti perekonnaist. Igatahes pidi olema ta talunaine. Mingi mõisa või sakste teenija risti oleks kaunistanud salm kusagilt Moosese või Joh. ilmutamise raamatust. Rist on harilik, raiutud paest, kõrgus 1 m 40 cm, lai 78 cm, harupikkus 30, paksus 5 cm (otsalt 5,5 cm).
Kiriku käärkambri nurga ääres püsib üks vanemaid riste. Hauaküngas on tundmatuseni rohtunud ja tasaseks vajunud. Rist on ise ringi sõõris sees, mingi geomeetriline kaunistus, vist paekivist. Rist kannab päälkirja:
ODRESE ANIDRES (N?)
ANDRESE MART.
Teine sõna on segane, üks täht arusaamatuseni pudenenud. Väljaraiutud sooned on laiemalt murdunud. Minu arvates peab see tähendama, et rist kuulub kahele talupojale, küllap vist Rootsi ajast. Nimelt Odrese Andres ja Andrese Mart. Muidu on rist seni hoidunud kaunis hästi.
Kividepoolsel kirikuaia nurgas asub veel üks vana kivirist. Risti vars või säär on nähtavasti murdunud ja nüüd toetab rist poole säärega maasse. See kannab päälkirja: „HANS KEMP. DE IVNGE“. Võib olla, et all otsas oli ka daatum, kuid see on kadunud.
Altari pool kirikuaias asub veel üks tahvelhauakivi, mis kannab [kirja]:
„Jumala rahhu ses
Jürri Bauer
sündinud 15: Paastokuul 1792
surnud 12: Küünlaku päewal 1856.
Tema naine Madli!
sündinud 18. Närikuul 1784
surnud 21. Küünlaku päewal 1845.
Joa: ilm. [Johannese ilmutus] 14 p. 13: Tõest ütleb Waim Nemmad hingawad omast waewast ja nende Teod käiwad ka nende järel.”

Samas kiriku altari pool aias asuvad kõrvu kaks graniidist haua tahvelkivi järgmisega:
„Hier ruhet in Gott der dänische
Herr Kriegs rath Leutnant
Wilhelm v. Erschel
geb. in Harburg 10 Nov. 1785
gest. in Reval 10 Marz 1836.
Herr Jesu nimm mein Geist auf. Apost. 7.28? [Apostlite teod 7, 59]”

Teine hauakivi.
„Hier ruhet in Gott die wohlselige
Frau Capitainin Dorotheo von Erschel
geb. von Belawary
geb. im März 1779
gest. d[ie?] 24 April 1873.
Ich bin gewiss dass weder Tod noch Leben uns scheiden mag von der Liebe Gottes die in Christo Jesu ist.
Rom. 38.9 [Pauluse kiri roomlastele 8, 38–39]”

Kiriku taga aias on maetud
Carl Matthias von Henning
10 VIII 1774, 11 I 1856

Julius Casimir Henning
geb. 1808
gest. 1865.

Loode pool kirikuaial maetud:
Propst
G. F. Rinne
12 Juni 1831 – 13 Sept. 1895.
Math 18. II

Pröpstin
Clara Rinne
geb. Sesemann
6 Nov. 1844 – 2 Dec. 1904.
Marc. 10.47.

Peetri kirikuaial on s.a püstitatud langenuile mälestussammas. Keskel metallist valatud püstiseisev sõdurikuju, selja taga frontoon, millel langenute nimed kahel tahvlil. Esiküljelt on manument nägus, taga külg sarnaneb mingile kapiseinale. Monument kannab [kirja]: „LANGENUILE VABADUS JA MAAILMA SÕJAS”.
EKLA, f 200, m 11:1, 14/9 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)