Arhiividest - Vallarhiividest

Esna vald
Esna vald on 1902. a. venestuse sisseistutamise ajal ühendatud järgmistest kogukondadest:
1. Esna mõis ühes Küti karjamõisa ja Esna (Suure-Kareda) küla 33 taluga. Siia juure kuulub veel Sinikamäe saunaküla 10–12 saunaga. Neid oli ca 28 1874. a., aegapidi nad lagunevad.
2. Kodasema mõis ühes Ämbra küla 20 taluga. Selle juure kuulus Ilmallika saunaküla, 1874 oli saunu 6, nüüd 2.
3. Viiso mõis ühes Korba karjamõisaga ja Viiso (= Vedruka, Tännapere ja Olli külad), kokku ca 44 talu. Erilist saunaküla ei ole.
Märkus: Korba karjamõis on moodustatud 1860. – 1870. a. lammutatud Korba külast.
4. Koordi mõis ühes Koordi küla 20 taluga. Saunaküla puudub.
5. Öötla mõis ühes Öötla küla 12 taluga.
6. Müüsleri mõis ühes Müüsleri küla 14 talu ja Kahala küla 15 taluga ning kaks saunaküla ca 30 saunaga.
7. Vodja mõis ühes Õle (Arrohofi [Aru]) karjamõisaga ja Vodja küla 19 taluga.
8. Köisi mõis ühes Köisi küla 4 taluga, tuli Esna valla külge 1917. aastal.
9. Ammuta küla oma 17 taluga tuli ka 1917. a. Esna valla külge Kuksema vallast ja ...
10. Ataste karjamõis tuli Esna valla külge 1917. a. VÄinjärve valla küljest. Seni oli Ataste Aruküla (Koeru juures) karjamõis.
Vallaarhiiv on täielikult säilunud, isegi vanad kogukonnakohtu protokollid ja nimekirjade raamatud. Vene kohtureformidest saati on olemas kõik kohtuaktid, magasiaida raamatud, elanikkude nimekirjad ja kassaraamatud. Ainult ei ole seni tehtud korralikke nimekirju ega ole arhiivid korda säätud. Selline käsk on küll maakonnavalitsuselt saadud.
1915. (!) a. oli tolleaegse vallakirjutaja, hoogsa venestaja ja venesõbralise mehe, sobitusel ristitud Esna vald Russki vallaks. Okupatsiooni ajal võeti endine nimi jälle tagasi.
Vallas ca 4 000 hinge elanikke ja 700 maaüksust.
EKLA, f 200, m 11:1, 30/1 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Koigi vald
Koigi vald on 1892. a. ühendatud kuuest kogukonnast:
1. Koigi mõis ühes Brandi [Brandten, Prandi] karjamõisaga ja Koigi mõisa külad Sõrandu ja Sigapusma 32 taluga.
2. Huuksi mõis ühes Tamsi külaga ja Keri karjamõisaga.
3. Päinurme mõis ühes Pätsavere ja Päinurme küladega 45 taluga.
4. Silmsi mõis ühes Silmsi küla 14 taluga.
5. Veike-Kareda mõis ühes Kareda küla 16 taluga.
6. Vaali mõis (Päinurme karjamõis) ühes Vaali külaga, 21 talu.
Vallas on ca 3 000 hinge ja 457 kinnisvaraüksust. (Talude arv on veneaegne, siia juure ei ole arvatud nüüdsed riigirentnikud.)
Saunakülasid kuulub valla juure Tamsi saunaküla, rippuv Huuksi mõisast 11 saunaga. Sigapusma saunaküla, rippuv Koigi mõisast 22 saunaga. Keri saunaküla, rippuv Keri või Huuksi mõisast 8 saunaga.

I Raamatud
Nr 1–337 – üldse kuni 1927. aastani.
Koigi vallavalitsuse lauajuhend 1889–1919.
Väljunud kirjade raamatud ja sisset[ulnud] kir[jade] raam[atud].
1. Vaali,
2. Koigi,
3. Silmsi,
4. Päinurme,
5. Huuksi ja
6. Kareda kogukondadelt koondatud ainult üksikud raamatud aastaist kuni valdade ühendamiseni 1892. a.
Koigi v[alla] isikumaksu kviitungiraam[atud] – 1895. a-st.
Mitmesug[used] summade kv[iitungi]raam[atud] – 1912. a-st.
Vaali magasiaida raamatud 1 ja 2 – 1876–1892.
Köisi magasiaida raamatud 1 ja 2 – 1871–1891.
Kareda magasiaida raamatud 1 ja 2 – 1871–1889.
Huuksi magasiaida raamatud 1 ja 2 – 1871–1892.
Huuksi magasiaida laenajate register – 1905–1910.
Päinurme magasiaida raamat 1 ja 2 – 1871–1891.
Päinurme magasiaida laenajate register – 1907–1910.
Silmsi magasiaida raamatud 1 ja 2 – 1871–1877.
Silmsi magasiaida laenajate reg[ister] – 1888–1892.
Nii edasi kõiksugu magasi, isikumaksu, koolikassa, valla volik[ogu] ja täiskogu protokolliraamatud kuni 1892. a. üksikult, edasi Koigi valla v[alitsuse all].

II Kirjakogud.
Aastate ja kirjade sisu järele korraldatud aastatest 1892–1919. See on üldse 28 aasta vältel kirjakogud. (Koigi valla arhiivraamatu, nimekirja järele, mis koostatud 1926. a.)
EKLA, f 200, m 11:1, 31/3 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)