Mõisad ja härrastemajad - Vodja mõis

Vodja mõis, saksa ja vene keeles Wodja. Mõisamaa suurus 1294 [tessatini] 996 [ruutsülda]. Kingitud Baron Juljus Tollile 16. XII 1903. aastal isalt. Ka Vodjas on asunud vana mõis praegusest eemal väljas. On veel praegu tunda varemeid künni puhul.
Praegune härrastemaja on samuti ehitatud kolmel korral. Esiteks ehitatud ainult keskmine osa, ühekordne paekivist. Ehituse aega ei mäletata. Teise korrana ainult esiküljel mingi frontoorina kahekordne ja tagaküljel pööningukammerdega katuses aknad. Umbes 40 a. tagasi otsa põhjapoolne kahekordne jagu, samuti paekivist ja kivikatusega. Siis ehitatud lõunapoole otsa madalam ühekordne osa ka paest viilkatusega.
EKLA, f 200, m 11:1, 36/7 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Mõisa õuel asub puumaja, all suure keldriga, mida kutsub rahvas Prangliks. Nimi on tuletatud ühest von Franglist või Wranglist, kes kunagi elanud sääl aplaagris.
EKLA, f 200, m 11:1, 37 < Peetri khk., Viiso m. – Rudolf Stokeby < Eugen von Harpe (1929)

Vodja mõisas asub 1920. a. saati 2-kl põllutöökool ja temal on kasutada 85 tiinu põllumaad. Muud sihtkohta mõisas ei ole. Põllud pääle selle on välja jagatud.
EKLA, f 200, m 11:1, 37 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby < agronoom hr Einer (1929)

Ka Õle karjamaa on välja jagatud.
EKLA, f 200, m 11:1, 37 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)