Ajalooline traditsioon: Peetri.
|
Mõisad ja härrastemajad - Müüsleri mõis
Müüsleri mõis, saksa ja vene keeles Seinigal, omanik Baron Karl Schilling, kingitud 1912. a. Mõisamaa üldsuurus 1078 [tessatini] 1562 [ruutsülda].
Härrastemaja on kaunis suur meeldiv ehitus. Pahemal pool ühekordne osa on paekiviehitus, kuna paremal pool on ehitus kahekordne. Kahekordne osa ulatab kaugemale ca 10 sülla pikkuselt, mõisa taha välja on [ehitatud] päälmine kord telliskivist, alumine vana ühekordse pikenduselt paekivist. Kahekordne osa oli ehitatud ca 40–50 a. eest vana Aleksander Schillingi ajal. Kogu ehituses ei ole mingit erilise väärtusega osa.
EKLA, f 200, m 11:1, 40 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)
Mõisnikkudest mäletatakse kolme põlve. Nimelt vana Aleksander, kes müüs talukohad ja lammutas mõned osad ja põllud haaras mõisa külge. Ta oli kahetsenud, et Kahala küla lammutamisega jäänud hiljaks, ei ole saanud enam neist taludest kujundada karjamõisat. Tema poeg Gustav olnud 2 aega (+1909) hagreki [haagrehti] kohtunik. Esialgu olnud kaunis hää mees, peksu puhul keelanud löömast kõvasti: „Ärge pekske nii kõvasti, ta pole siia tappa, vaid hirmutada toodud!” Pärast nõudnud isegi ikka valjemat karistust. Ka muidu olnud hirmus häkiline, peksis meetele vastu vahtimist, kes julges teda kuidagi pahandada.
Kolmanda Schillingina oli sääl Karl, kes tuli Müüslerisse koduväiks ja nagu nägime, sai mõisa kingitusena, kaasvarana omale. Karl Schilling oli teeninud välja Vene sõjaväes kõrgema ohvitseri kraadi. Teda tunti humaansema ja parema mehena, kes püüdis tööliste olukorda parandada. Praegu on ta Saksa-Roosti bloki poolt riigikogu liige.
Oma võõrandatud mõisast on tal niivõrd kahju, et tuleb sinna ainult öösel ja loobub ka öösel, kuna päeva ajal lukustab end veel tema kasutada oleva[te]sse tubadesse. Tal on kasutada 4 tuba ja osa pööningut.
EKLA, f 200, m 11:1, 40/1 < Peetri khk., Müüsleri m. – Rudolf Stokeby < Jakob Jener, 70 a. (1929)
Praegu on Müüsleri mõisa põllud jagatud rahvale ja härrastemaja kasutab Müüsleri 6-kl algkool.
EKLA, f 200, m 11:1, 41 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)
|
|
NB! Materjalile laieneb autori-ja iguskaitse, mistttu enne nende linkimist
vi edasist kasutamist vtke hendust aadressil
haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake vljaande aadressile! |
|