Mõisad ja härrastemajad - Peetri alevik

Peetri alevik kui niisugune koosnes varem ainult kirikust, õpetajamajast, köstrimajast, palvemajast, paarist pisikesest poest ja mõnest lähedal seisvast talust. 1910. a. alles tundub siin teatavat ühiskondlist elutõusu. Ämbra kooli õpetaja Johannes Paalberg ühes üliõpilase Karl Preisbergiga hakkavad arendama ühiskondlist elu. Nende agaral õhutusel rajatakse Peetri Haridusselts 1911. a. Hiljem kaubatarvitajate ühisus jne. Piimaühing oli asutatud ka varem, kuid alles 1926. a. saab ta omale Kahala Piimaühingu nime all oma maja Kahala küla juure ca 4 km Peetrist eemale.
Haridusselts püüdis omale saada ka haridusseltsi kooli, nagu oli see moes sel ajal võitlusviisiks tugeva venestuse pääletungi vastu. Esna vallakirjutaja J. Kärki ja Paide maakonna koolide inspektori Rõbalka vastutöötamisel jäi kool saamata. Niisiis veidi kosus ja suurenes Peetri alev ainult maailmasõja ajal. Hiljem haaras ärilise kui ka vaimlise elu keskkoha omale.
EKLA, f 200, m 11:1, 42 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Peetri alevik kui niisugune koosnes varem ainult kirikust, õpetajamajast, köstrimajast, palvemajast, paarist pisikesest poest ja mõnest lähedal seisvast talust. 1910. a. alles tundub siin teatavat ühiskondlist elutõusu. Ämbra kooli õpetaja Johannes Paalberg ühes üliõpilase Karl Preisbergiga hakkavad arendama ühiskondlist elu. Nende agaral õhutusel rajatakse Peetri Haridusselts 1911. a. Hiljem kaubatarvitajate ühisus jne. Piimaühing oli asutatud ka varem, kuid alles 1926. a. saab ta omale Kahala Piimaühingu nime all oma maja Kahala küla juure ca 4 km Peetrist eemale.
Haridusselts püüdis omale saada ka haridusseltsi kooli, nagu oli see moes sel ajal võitlusviisiks tugeva venestuse pääletungi vastu. Esna vallakirjutaja J. Kärki ja Paide maakonna koolide inspektori Rõbalka vastutöötamisel jäi kool saamata. Niisiis veidi kosus ja suurenes Peetri alev ainult maailmasõja ajal. Hiljem haaras ärilise kui ka vaimlise elu keskkoha omale.
EKLA, f 200, m 11:1, 42 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)