Mõisad ja härrastemajad - Esna alevik

Esna alevik – samanimelise jaama juures, kitsa raudtee ääres, ca 5 km Peetrist. Nüüd ei tulegi mõttesse kellelgi enam ehitada maja või avada mingit äri Peetrisse. Viimasesse sõidetakse veel nüüd ainult mingi kiriklise tarbe pärast. Seega vaibus Peetri aleviku kasv ja suurenema hakkas alevik Esna raudteejaama juures.
EKLA, f 200, m 11:1, 43 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Kitsarööpaline raudtee ehitati Tamsalust Paide maailmasõja ajal vist 1916. a. Venelased said raudtee viletsat moodi valmis ja käima. Selle ehitamise põhjustas sakslaste pääletung Baltimaadele. Nii pidi see raudtee kaasa aitama Balti mere ranniku kindlustamisele. Siiski, raudtee, mis tehtud väga hooltult ja kiiresti, funktsioneeris ainult ajuti, seistes talve tuiskudega.
Raudtee ehitamisel püüti silmas pidada ka majanduslisi tulusid ja selle siht pidi aetama hoopis lõuna poolt läbi viljarikka nurga Huuksi, Koigi ja Kareda. Kohalikud mõisnikud pole seda soovinud. Eriti Huuksi Traubenberg kartnud, et raudtee saamisega valgub sinna linnadest ebakõlblist elementi ja rikkuvat nende sõnakuulelikud ja kõlblised talupojad.
EKLA, f 200, m 11:1, 43 < Peetri khk., Sigapusma k., Arjaka t. – Rudolf Stokeby < Jüri Grünthal, 48 a. (1929)

Nii siis suunduski raudtee läbi Järva-Jaani, Esna ja Vodja Paide pääle, jättes kõrvale palju viljarikkamat Koigi nurka. Esna jaama koht Esna ja Öötla mõisate vahelisel sool ei ole küll majandusliselt soodus, kuid ta moodustab J[ärva]-Jaani ja Paide vahel ühe vajalisema ärilise keskuse.
Esimene jaama juure majade ehitaja oli ärimees Friedrich Aavik, kes juba 1919. a. ehitas sinna 5 maja, laualõikamise vabriku, jahuveski nisupüüli valtsidega. Püüli jahvatamas käidi ümberkaudu 20–30 versta kauguselt. Alles 1924/5 hakkas alevik kasvama hoogsamalt. Siis asus siia pää-laudruumisid ehitama Peetri Tarvitajate Ühisus. Nüüd ongi ühisuse päämine asukoht juba 1926. a. kolinud Peetrist sinna. Hiljem sigis juure apteek, viinapood (Esna vald on karske ega ole annud „monopoli” pidamise luba), muusikariistade äri, pagarid, sepad, rätsepad, üldse umbes 10 ärilist ettevõtet. 1927. a. seadis Aavik sisse ka juba elektrisisseseade ja annab valgust alevi majadele. Viimasel ajal isegi ehitavad juba maju sinna üürikorteri otstarbel. Praegu umbes 20 elamut kokku. Nii on viimase 3–4 a. jooksul alevik kasvanud nägusaks koguks. Muidugi jääb ta veel maha J[ärva]-Jaani alevikust, küll aga jõudnud kaugele ette Peetrist.
EKLA, f 200, m 11:1, 43/4 < Peetri khk., Esna v. – Rudolf Stokeby < Juhann Kopp, (1929)