Mõisad ja härrastemajad - Koigi mõis

Koigi mõis, saksa ja vene keeles Koik. Mõisamaa üldsuurus 1764 [tessatini] 1593 [ruutsülda], omanik Werner von Grünewaldt pärandanud mõisa 9. IV 1902. a. Koigi mõisa juure kuuluvad karjamõisad Brandi [Prandi] ja Aru, mõlemad on jagatud asunikele. Ka Koigi mõis on jaotatud, sihtkohtadena ainult koolikoht ja hobusepostijaama põllud.
Härrastemaja ilus korras ehitus, paekivist ühekordne, keskel ristkord ja katusekambrid ning otsadel ulatavad kahelt poolt mõisa ette lühikesed ühekordsed tiibehitused. Vana härra Georg Grünewaldi ajal ka olnud Laimetsa mõis Viljandimaal tema oma, kus poeg Werner pidanud iseseisvalt õppima ja viluma põllumajanduse asjaga. Talukohad lasi kruntida ja müüs meestele vana Georg Grünewaldt. Et mõisnik püüdis kohtadele saada oma peremehi, siis sageli annud talu kätte päris väikese sissemaksuga. Selle tänuks annetasid peremehed tema hõbepulmadeks mõningaid kingitusi, härrale hõbekarika ja prouale teekandiku ja tasse aastal 1887.
EKLA, f 200, m 11:1, 45 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

1900. või 1902. a. olid mõisahooned enamasti kõik maha põlenud. Asi sündinud nõnda, et viina monopoliseerimise puhul langes viina nõudmine tunduvalt. Mõisatel jäänud sel puhul suured tagavarad viina. Koigis ei mahtunud see enam viinakeldrisse, vaid asetatud tühja küüni 42 aami. Jüripäeva ajal, ühel – vist Jüripäeva – ööl läinud mõisast ära kolijad moonamehed veel tikutulega küüni aamisid puurima, et hankida teenistuslõpu liikudeks viina. Hooletust käitumisest tulega süütunud piiritus, plahvatanud puuritud aam, süütunud teisedki aamid ja lühikese ajaga ujunud kogu mõisa hooned tulemeres. Sel puhul põlesid maha kõik mõisahooned, välja arvatud härrastemaja. 42 aami viina põlesid maha, piiritus jooksnud ojja ning 1 km maa kauguselt põlenud ojagi. Moonamehi oli püütud võtta vastutusele, kuid esiti pagenud need eest, pärast pole mõisnik julenudki neile karistust nõuda, sest pidi kukkuma ise nii hooletu piirituse hoidmise eest. Piirituse vargad olnud Kann ja Piilbaum, öövaht ja moonamees.
EKLA, f 200, m 11:1, 45/6 < Peetri khk., Koigi m. – Rudolf Stokeby < Jaan Luisk, 65 a. (1929)

1902. a. suri vana härra, maeti suure peremeeste osavõtuga maha ja siis jäi peremeheks Werner Georg von Grünewaldt. Tema pole olnud kuigi hää majapidaja. Laimetsa praktika ei ole annud nimetamisväärt tulu. Uhked nad olid, kõneleb traditsioon, teatud kaugusel pihlaka all pidid mütsi pihku haarama ja niisama kaugel selle jälle pähe suruma. Mõisa riigistamise puhul lasknud ahju kihutada kõik oma üleliigse arhiivi ja laste mänguasjad. Sel puhul oli põletatud päris kunstiväärtuse ja muinsuse asju. Asunikkudel käskinud metsa raiuda, kuid jätta alles pajud, neid minevat veel kunagi tarvis.
EKLA, f 200, m 11:1, 46/7 < Peetri khk., Sigapusma k., Arjaka t.; Põltsamaa – Rudolf Stokeby < Jüri Grünthal, 48 a.; Aleksander Maasik (1929)

Härrastemaja kasutatakse praegu Koigi 6-kl alg- ja täienduskool.
EKLA, f 200, m 11:1, 47 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)