Mõisad ja härrastemajad - Huuksi mõis

Huuksi mõis, saksa ja vene keeles Hukas, mõisa üldsuurus 1690 [tessatini] 255 [ruutsülda], omanik Thure Georg Baron Rausch von Traubenberg.
EKLA, f 200, m 11:1, 47 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Vanarahvas kõneleb, Huuksi mõis olevat saanud nime end[isest] Huuksi külast, mille asemele igivanal ajal asutatud mõis. Parun ise kõnelenud, et paregune härrastemaja olevat kolmas. Esimene – väike kivimaja, kus elas harilikult kubjas, teine suurem valitseja elamu ja kolmas praegune.
EKLA, f 200, m 11:1, 47 < Peetri khk., Tamsi k., Jaagu t. – Rudolf Stokeby < Mart Meeder, 42 a. (1929)

Huuksi mõis on varemalt kuulunud von Grünewaldtidele. Ca 1860 ostnud vana Traubenberg selle mõisa Johann Chr[istoph] Engelh. [Engelbrecht] v. Grünewaldtilt. (Vaata lähemalt Esna kabeli kirjeldusel.) Mõne aasta pärast, vist 1867, annud vana Traubenberg mõisa vanemale pojale Emmanuel Traub[enbergile]. Viimane olnud ebaprktiline põllumees, sattunud majanduslistesse raskustesse ja 4–5 aasta pärast saanud noorem poeg Thure mõisa omale. Viimane pidas seda mõisat vanapoisina kuni riigistamiseni.
(Thure oli armastanud kedagi mitte aadlikku Rimsky-Korsakovi. Isa palunud teda mitte naida ehk vähemalt oodata tema surma. Oodanud siis 9 aastat. [Isa] 70-a[astasena] surres esinenud ta 80-a[astane] ema sama palvega, oodanud siis ka, kui vanaeit 11 a. pärast suri. Nii oli ta oodanud 20 a. ja vanematest vabanedes ei ole ta üldse abiellunud. Thure suri Paides 1924. a. Kogu aja oli ülemvalitseja Rich[ard] Johanson ta sõbraks, paremaks käeks.
EKLA, f 200, m 11:1, 47/8 < Peetri khk., Veike-Kareda m. < Huuksi ja Kareda m. – Rudolf Stokeby < Richard Johanson, 58 a. (1929)

Härrastemaja on alul ehitatud 18. sajandi lõpul ühekordne, paekivist. 1912.–1914. a. ehitas Thure mõisa täielikult ümber. Keskel kaunis laialt ristkord teise korrana, kahel pool mansardkorrad ja otsadel etteulatuvad väikesed ümargused tiivad ühekordsed. Kabinet, seinad üleni löödud tammepuust paneeliga, laemaalid ja rosetid rokokoostiilis, samuti kabineti mööbel. Üks ruum olnud löödud seest isegi siidiriidega. Kogu ümberehitus maksnud 71 000 rubla. Mõis on veel praegu, vaatamata hooletust käitamisest, väga meeldiva välimusega. Praegu on mõisahoone tühi. Maad on jagatud asunikkudele, pääle 50 hek[tari], mis hoitavat põllutöökooli jaoks. Seni ei ole sinna kooli veel asutatud.
EKLA, f 200, m 11:1, 48 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Thuret iseloomustab tema eluaegne valitseja Richard Johanson (praegu Veike-Kareda poolemõisa rentnik) kui hääd ja südmalikku meest, kes oma kogukonna ja eriti mõisarahvaga osanud ümber käia sõbralikult ja hästi. EKLA, f 200, m 11:1, 48 < Peetri khk., Veike-Kareda m. < Huuksi ja Kareda m. – Rudolf Stokeby < Richard Johanson, 58 a. (1929)
Teistest mõisnikkudest hoidnud ta millegi pärast eemale.