Mõisad ja härrastemajad - Sargvere mõis

Sargvere mõis, saksa ja vene keeles Sarkfer, maad üldse 1.191 tiinu ca. Lähemad teated puuduvad, sest see kuulub Mäo valla alla.
EKLA, f 200, m 11:1, 50 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Rahvatraditsiooni järele olnud siin esimesi saksu keegi punane härra! Tema oli rahva keskel kõhutõbe [levitanud]. Ta annud inimestele juua viina, nii kui need joonud, saanud koleera ja surnud kohe. Tema järele tuli keegi Riesenkampf ja viimaks Grünewaldt. Viimane püsinud mõisas 22 aastat.
EKLA, f 200, m 11:1, 50 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby < Villem Viidor (1929)

([Sargvere mõisa viimane] omanik [on] Emmeline Baronin Stackelberg.)
See mõis kuulunud Kiviloo härrale ja v. Grünewaldtil olnud see rendil. Umbes 1908 annud viimane mõisa rendilt ära ja see läinud Kiviloo härrale tagasi. Viimane valitsenud siin hoopis valitsejate kaudu.
EKLA, f 200, m 11:1, 50 < Peetri khk., Sargvere m. < Koigi – Rudolf Stokeby < Joosep Salum, 69 a. (1929)

Härrastemaja on kahekordne paekiviehitus. 1927. a. oli parandatud selle katust, siis avastunud sarikatel a[asta]arvud 1765 ja 1887. Vanemad inimesed mäletavad, et 1887. a. pandud mõisale uus katus. Seega peaks olema esimene arv küll mõisa ehitamise aasta. Ja mõis oma tüüpilise kasarmustiiliga laseb oletada ta ehitusaega 18. sajandi lõppu. 1917. a. revolutsiooni vägede poolt on mõisa saali põrandad saanud kannatada. Praegu on härrastemaja Sargvere 2-kl algkooli kasutada. Maad on jagatud rahvale ilma mingi sihtkohata.
EKLA, f 200, m 11:1, 50 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)