Ajalooline traditsioon: Peetri.
|
Mõisad ja härrastemajad - Päinurme mõis
Päinurme mõis, saksa ja vene keeles Assik, omanik Hedvig von Wahl. Pärandus eluaegse tarvitamise õigusega 16. VI 1915. Mõisa üldsuurus 1690 [tessatini] 255 [ruutsülda] (põld – 422 [tessatini] 896 [ruutsülda], niit – 284 [tessatini] 1467 [ruutsülda], karjamaa – 140 [tessatini] 553 [ruutsülda], mets – 439 [tessatini] 179 [ruutsülda], kõlbmata maad – 403 [tessatini] 1960 [ruutsülda]). Praegu on mõis välja jagatud. Sihtkohtasid on ainult koolikoht ja postijaamatalu.
Härrastemaja on vana poollagunenud puuehitus, läänepoolsel otsal asub kiviosa juurdeehitusena kõrge torniga, kust mõisnik armastanud väljadele seirata oma töölisi. Praegu on maja nii lagunenud ja korrast läinud, et annab vaevu ulualust 6-kl algkoolile.
Maja teisel otsal elab end[ine] mõisnik Hedvig v. Wahl. Mõisniku enese jutu järele olevat see mõis olnud kunagi kloostri mõis. Praegugi on vana aida alune varustatud keldriruumidega.
EKLA, f 200, m 11:1, 51 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)
Von Wahlidest kõneldakse, et nemad ei olevat üldse mõisniku soost. Vaalid [olevat] pärit J.-Jaani kihelkonnast Walli talust. See mees saanud vanal ajal kusagile mõisa, vist V[ana]-Põltsamaale, kubjaks. (!) Krimmi sõja ajal 1854 olnud Vene sõjaväel suur kaerte puudus. Tema osanud kroonuväge varustada kaertega. Sest saanud ta rikkaks meheks, talle kingitud mõisniku seisus ja antud seega „von”. Hiljem ostnud ta mõisa ja nii on Valli talust saanud suured mõisnikud Wahlid.
EKLA, f 200, m 11:1, 51 < Peetri khk., Päinurme m., Silmsi – Rudolf Stokeby < Hans Vain, 66 a. (1929)
|
|
NB! Materjalile laieneb autori-ja iguskaitse, mistttu enne nende linkimist
vi edasist kasutamist vtke hendust aadressil
haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake vljaande aadressile! |
|