Haridusolud - Külakoolid

Sargvere 6-klassiline algkool
Näiteks Sargvere 6-kl algkool asendab endised Palu, Sargvere ja Valgmaa külade koolid.
EKLA, f 200, m 11:1, 52 < Peetri khk., Sargvere algkool < Pärnumaa – Rudolf Stokeby < Hendrik Aben, 28 a. (1929)

Öötla 6-klassiline algkool
Öötla 6-kl algkool asendab Öötla küla ja Koordi 2-kl ministeeriumi koolid.
EKLA, f 200, m 11:1, 52 < Peetri khk., Öötla < Koeru – Rudolf Stokeby < Peeter Lenk, 38 a. (1929)

Koigi kool
Koigi algkool ühes täienduskooliga haarab end[ised] Tamsi, Sõrandu ja Sigapusma külade ja Koigi mõisa koolide ringkonna.
EKLA, f 200, m 11:1, 52 < Peetri khk., Koigi < Harjumaa – Rudolf Stokeby < Jaan Laane, 39 a. (1929)

Müüsleri 6-klassiline algkool
Müüsleri 6-kl algkool asendab sealsed külakoolid jne.
EKLA, f 200, m 11:1, 52 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Päinurme 6-klassiline algkool
Vanemaid koolisid kihelkonnas peaks küll olema Päinurme külakool. Ühe jutustaja kuulmise järele pidava sinna kool asutatud olema juba 1825. a., sest nelja aasta eest olunud koolil 100 aastane juubel.
EKLA, f 200, m 11:1, 52 < Peetri khk., Pätsavere k., Miku t. < Päinurme k. – Rudolf Stokeby < August Jürgen, 56 a. (1929)

Praeguse 6-kl algk[ooli] kroonika järele pidi olema asutatud see kool 1835. a. Et kroonikagi on koostatud vaid vanainimeste suuliste teadete järele, siis ei tea ilma kindlama tõenduseta, kumb arv neist õigem. Siin nurgas on vanult ajult juba olnud usuline liikumine õige tugev ja selle kõrvalproduktina võis olla koolgi esialgu jumalasõna õpetamiseks ja piiblitundide pidamiseks.
Koolikroonika lk 2 teatab, [et] kool olevat asutatud ca 1835. Esimene õpetaja olnud siin Jaan Simson. Tema elanud ja õpetanud в кypнou изб [кypная избa – suitsutare] ca 30 aastat. Järgnes Tõnis Konts, tema töötanud vast aastat 7. Kolmas olnud Hans Klaos – temagi õpetanud ca 7 a. Tema ajal ehitatud uus koolimaja korstnga, praegune Vanakooli talu maja.
[Neljas õpetaja] Jakob Vares astus ametisse 1878. a. sügisel, siis oli ehitatud ka uus praegune palvemaja, mille otsas kooliruumid. Kool asus sinna sisse 1879. a. Koolile osteti ka nüüd oma krunt. J. Varesest kõneldakse, et ta minevat rikkaks ja uhkeks. [Viies õpetaja] Jaan Ott [oli ametis] aastatel 1889–1922. Tema sattus siin oma ameti aja lõpul rasketesse aegadesse – 1905. a. revolutsioon, 1917. a. revolutsioon ja 1918. a. Saksa okupatsiooni aegadel olnud elada raskusi. Okup[atsiooni] ajal püüdnud praegune praost Beermann teda mõne pimeda usuvenna H. Meikopi ja Oti talu peremehe J. Siiberi kaebusel ametist tagandada kui rahvuslast ja sakslastele mitte küllalt usaldavat isikut. See pole siiski õnnestunud. Külamehed ja vallaval[itsus] astunud vahele.
Pääle Otti kujundati kool juba Eesti valitsuse poolt.
EKLA, f 200, m 11:1, 52/3 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Viisu kool
Teine vanemaid koolisi on Viiso külas. Teatakse kõneleda, et see kool asunud nüüd ammugi lammutatud Olli külas. Selle maja lagunemisel asunud kool Vedruka külla Matsi tallu ajutiselt. Siis muretseti koolile mõisalt väike talu ja ehitati maja ning kool asus sisse. See maja oli ühtlasi valla- või kohtumajaks. Ehitati ca 60 a. tagasi. Selle maja kõlbmatuks muutumisel ehitati praegune koolimaja. 1926. a. 28. oktoobril oli kool saanud 80 a. vanaks. („Jumalateenistuse laulud J.-Peetri kirikus Vana-aasta õhtul 1926.” Lehe lisa Aruandeleht II Kool.)
EKLA, f 200, m 11:1, 53/4 < Peetri khk., Viiso k., Vanakooli t.; Viisu-Vedruka k. – Rudolf Stokeby < Paul Adamson, 29 a.; Juhan Reinhold, 70 a. (1929)

Ataste seminar
Üks vanemaid koole pidi olema küll väikses Ataste mõisas seminari nime all. See on asutatud 1836. a. (Vt „Tartu Õpetajate Semainar[: 1828–1928]”, Tartu, 1929, lk 6.) Ta direktoriks olnud end[ine] mõisa kangur Juhan Jürgens. (J. Jürgen Peetris Calpusta kadakasakstiste vanapreilide vanaisa Calpused kõnelevad, et Jürgen olnud Rootsist tulnud (!). Kuid ta ei osanud ühtegi keelt pääle eesti keele.)
EKLA, f 200, m 11:1, 54 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Peetri 6-klassiline algkool
Peetri 6-kl algkooli kroonika järele – mis on koostatud eesti ajal õpet[aja] Aani poolt – kogutud suuliste andmete ja dokumentide järele olevat Ämbra küla (Kodasema mõisa järele) kool asutatud 1854. Alul asunud kool Ämbra küla kõrtsi reheotsas asuvas kambris. Õpetanud keegi vanamees, kelle nime ei mäletata.
Teine õpetaja Hans Miilen oli saanud oma ettevalmistuse Ataste seminaris. Ta oli kingsepp ja kooliõpetaja. Lapsed, ca 20, olid eranditult Ämbra külast, õpiti testamendi lugemist ja veidi kirjutamist. Õppetöö kestis 10. XI – 25. III, nädalis 5 päeva, laupäeval õpetust ei olnud. Selle asemel käis Miilen laupäeviti õpetamas Kodasema mõisa lapsi. Pääle nende ametite oli ta 5 a. kirku kellamees, siis veel õpetaja mõisas kubjaks palgaga 25 rubla aastas. Vallavalitsuse moodustamisest saati oli ta veel Kodasema valla kirjutaja palgaga 15 rubla aastas. Nii oli ta korraga õpetaja, kingsepp, kubjas, kellamees ja vallasekretär! See universaalne mees suri 1869. a. Millist tasu sai ta õpetaja ameti eest, ei tea.
Temale järgnes Viljandimaalt 18-aastane noormees Andres Eglon. Ka tema käis õpetamas Kodasema mõisa teenijate lapsi Georg Henningi korraldusel ja oli ühtlasi Kod[asema] valla kirjutaja. Eglonil oli kasutada Ämbras koolikohana 10,5 vakamaad põldu, sai lisaks aastas 28 rubla raha ja vert [setvert] rukkid.
Seega palk:
Kodasema valla kirjutaja ameti eest 15 rubla + 1 vert ruk[keid]
kooliõpetaja ameti eest 28 rubla + 1 vert ruk[keid] ja 10,5 vak[amaa suuruse] põllu kasutamine.
[Kokku:] Raha 43 rubla, 2 verti r[ukkeid], s.o 43 rubla + 2 x 10 puuda r[ukkeid] á. 70 kop = 43 + 14 = 57 rubla.
1895. a. ostab vald Kodasema mõisalt koolikoha 2 700 rubla eest. Koha ostu õhutas Eglon, kes ei soovinud käia mõisas lapsi õpetamas ja muidu ka püüdis kooli vabastada mõisniku mõjust. Pääle koha ostu ei olnud tal enam seda kohustust.
1905. a. jääb Eglon pimedaks. Tuleb tema asemele Hindrek Peerand. Ta segas end revolutsiooni, pidi pagema. Ta aset täidab kuni 1906. a. kevadeni pime Eglon, mil tuli juba mainitud Johannes Paalberg. 1913. a. tagandati Paalberg eesti rahvuslise orientatsiooni tõttu kohalt.
EKLA, f 200, m 11:1, 54/5 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Köisi kool
Köisi küla koolist, mille kohta lähemad teated puuduvad, kuuleme sealse vana õpetaja Juhan Tacki – sündinud 1855. a., astunud Köisi õpetajaks 1876. a. – suu läbi, kui sääl õpetati. Õpetamise meetod oli kõige primitiivsem. „O” pidi olema nagu rangi kaelust, „a” nagu hobuseraud, „f” nagu telepiht [tulepiht] (peeruhoidja), „S” nagu saanaema jne. Tähtsamaid õpinguid oli testamendi lugemine.
EKLA, f 200, m 11:1, 56 < Peetri khk., Müüsleri m. < Köisi – Rudolf Stokeby < Juhan Tack, sünd. 1855. a. (1929)

Esna kool
Esna (Suure-Kareda) küla kooli on asutatud 1850.–60. a. vahel. Kool asus varem külas Juhani talu maa peal. Selle maja lagunedes ehitati paekivi koolimaja küla kõrvale soosse 1868. a. Kooliõpetajaist teatakse:
1. Hans Douglas – kuna[s]?;
2. Hans Stemberg – kuna[s]?;
3. Jüri Truu – kuna[s]?;
4. Jüri Toiker – kuna[s]?;
5. Mart Soosaar – 1900–1909;
6. Karl Kagovere – 1909– 1917;
7. Alide Alweis – 1917–1919;
8. Gustav Tamm – 1919– tänaseni.
Midagi lähemat ei märgi kooli kroonika.
EKLA, f 200, m 11:1, 56 < Peetri khk.– Rudolf Stokeby (1929)

Ammuta kool
Vene kiriku kool asus Ammuta külas Kangru ja Massu taludes, hiljem kolis Järva-Jaani. Kooli asutamine oli tihedalt seotud venestuse tulemisega või otseselt selle tulemus. Selle edustaja ja hankija oli keegi Ado Loik, kes oli Maltsveti liikumisega käinud Venemaal Krimmis. Säält tagasi tulles oli ta ostnud Ammuta külas Kangru talu, läinud ise vene usku ja kutsunud endaga kaasa teisigi, ca 1890.
Varsti ehitatud kangru talu maa peale koplisse vene kirik ja selle juure koolimaja. Kool tegutses muidugi vene kiriku koolina ja sai nimetuse talult Kангpocкoe приходское учишище. Mõne aasta pärast läks kool Kangru talust, kus ruumid jäid kitsaks, Massu tallu. Selle peremees oli ehitanud seks otstarbeks oma elamu õieti suure ja avara, kus koolgi või teotseda. Õpilasi haaras see kool paarikümne versta laiuselt. Öeldi, [et] saaks poiss teed veidi jala alla ja vene keelt, siis kergem teenida kroonutki! Kool tegutses kahe klassiga ning toimus eeskätt vene keele ja vene usu ning kirikukorra õpetamisega. Et teisi suuremaid koolisid maal ei olnud, siis kasutati sedagi võimalust. Koeru kihelkonnastki käidi sinna kooli. Ca 1905 kolis kool ka Massu talust ära ja asus Järva-Jaani alevisse, kus Männik ehitas oma maa peale maja kirikule ja koolile. 1912.–1914. aastani käisin minagi, R. Stokeby, ses koolis. Kooli nimetus oli endiselt Kangru... [kihelkonnakool]. Revolutsiooni ajal põles maha koolimaja ja nii lakkas see tegevusest. Pikemat aega oli sääl õpetaja Teppo, Paju, vennad Joosep ja August Allikad ning preester Uusna. Viimane tegutses kaua aega Paides ja praegu vist Tallinnas mingi vene kiriku (vist Issanda Muutmise) preester.
EKLA, f 200, m 11:1, 56/7 < Peetri khk., Ammuta k., Uuetoa-Lombi t.