Haridusolud - Mõisate koolid

Koigi mõisa kool
Tüüpilisemaid [mõisakoole] oli Koigi mõisas. See oli vana Georg v. Grünewaldti asutatud. Koolisid oli nimelt kaks. Esimene aste mingi mänguaia moodi, 3–10 eluaastat. Teine oli kõrgem aste, mis töötas külakoolide alusel. Väikelaste kooli oli asutatud 50–60 aastat tagasi. Seks ehitatud eri maja ringi ilu- ja viljapuudega. Mõisateenijad pidid sunduslikult viima oma lapsed iga hommikul sinna ja õhtul jälle koju. Koolis käidi aasta läbi. Toit pidi olema lastevanemate poolt. Kehvematele antud ka riideid. Mänguasjad ja muud õppeabinõud olid kooli poolt, seega mõisa ülalpidada kogu kool.
Õpetajaks olid eesti neiud, kes valvasid, mängitasid ja õpetasid lapsi. Jõuluks korraldati lastele jõulupuu, anti kompvekka, präänikuid ja muid selliseid tühja-tähja kingituseks.
Ka mõisaproual seisnud asi südame lähedal. Haiguse puhul annud oma koduapteegist lastele rohtu, oma vanad aegunud kleidid jne. lasknud teha kehvematele lastele riieteks. Kool oli ainuüksi oma mõisa teenijate lastele. 1914. a. jäänud kool äkki kinni.
Kõrgemasse astmesse läksid lapsed pääle alumises astmes 10-aastaseks saamise järele. Ka see oli mõisa poolt ehitatud eriline maja. Oma teenijate lastele kohustusline. Lapse koolist põhjuseta puudumise eest maksis lapsevanem trahvi. Koolivanemaks oli aidamees ja tema kasseeris ka trahvid. See kool töötas ainult talvel ja oli 4-aastase kursusega. Pääained ikka lugemine, kirjutamine ja kristlik kõlblus.
Kõrgem aste oli tegutsenud juba 1860. a. Ka siin olnud alul raamatud mõisa poolt. Lapsed käitanud neid aga hooletult, siis pidanud igaüks ostma ise. Kehvemad saanud siingi toetust.
Õpetajaist mäletatakse Leena Saadi, Hans Leppa, Mart Meieri, Jüri Toikeri, Johan Loog, Peters ja Johanna Mikseri. Selle kooli õpetaja palk olnud kõrgem külakooli õpetaja palgast. Selle eest pidanud ta suvel aitama mõisa puuseppa ja aidameest. Viimane oli ühtlasi ka koolivanem.
1915.–1917. a. seisis see kool ja lapsed käisid mõisa korraldusel Tamsi küla koolis. 1918. a. avatakse kool uuesti ja õpetama hakkab keegi postiametnik Peters. See mees on ulakas, lööb poistega kaarte, teeb vallatust jne. Sellepärast ta ka vallandati. Temale järgneb Johanna Mikser ja kool võeti koolide võrku.
EKLA, f 200, m 11:1, 58/9 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Endised mõisateenijad on senini tänulikud saksale, et ta nende laste eest oli nii hästi hoolitsenud ja kasvatanud. Peaasjalikult seda mõisavanemate vagat kasvatust hinnatakse praegu kõrgemalt kui nüüdset algkooli tööd. Nüüd ei kasvatatavat enam lapsi hirmu tundma ega austama vanemaid inimesi jne.
EKLA, f 200, m 11:1, 59 < Peetri khk., Koigi m.; Koigi < Harjumaa – Rudolf Stokeby < Jaan Luisk, 65 a.; Jaan Laane, 39 a. (1929)

Nende koolide asutamisega saadi kätte kaks sihti: laste kodust ära olles jäi lasteemade tööjõud vabaks ja nad võisid rahulikult töötada mõisaväljal, noortest kasvatas mõisnik omale sõnakuulelikud sulased. Sellele arusaamisele inimesed ise ei tulnud. Ainult kiideti härra südameheadust.
EKLA, f 200, m 11:1, 59 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Öötla mõisa kool
Teine selline kool tegutses Öötla mõisas, mille oli asutanud paruni vanatüdrukust õde Baronesse Anna Johanna v. Stackelberg. Kool oli siin ainult alamaastmeli, väikestele lastele, ka oma mängumurude ja liivakastidega. Ka selle asutamisest loetakse teed ca 50–60 aastat. Õpetajana töötas siin Anna Weigel. Vahest peetud siin palvetunde nagu Koigiski. Igal neljapäeva õhtul annud peremehed oma teenijatüdrukutelegi vabaduse ja nad käinud koolimaja juure laulma, mängima ja tegema näputööd, mida õpetanud Weigel. Ka siin jäänud kool kinni 1914. a.
EKLA, f 200, m 11:1, 60 < Peetri khk., Öötla m. – Rudolf Stokeby < Marie Jätsa, 81 a. (1929)

Huuksi mõisa kool
Huuksi mõisas oli asutatud niisugune lasteaed või panipaik 1906. a. Sinna käinud pääle mõisateenijate laste ka veel lähedalt talude lapsi mängima. Muu oli kõik mõisa poolt, ainult söögi pidid andma lapsevanemad ise. Suvel mänginud sääl ca 50 last, talvel käinud koolis 30 ümber. Õpetajaks olnud üks eesti neiu Anna Sakkias.
Mõisateenijad olnud kooli vastu eriti tänulikud. Kooli siht olnud võimaldada kehvade mõisateenijate lastele inimväärset kasvamist. Ja mõju olnudki kasvatusliselt kaunis suur. Paljud jõudnud haridusalal edasi ja saanud kasulikkudeks seltskonna liigeteks, mis muidu mõisa moonameeste lastest vähe loota.
EKLA, f 200, m 11:1, 60 < Peetri khk., Veike-Kareda m. < Huuksim., Kareda m. – Rudolf Stokeby < Richard Johanson, 58 a. (1929)

Mul puuduvad andmed, kes oli nende koolide esimesed ideekandjad, kuid väga võimalik, et see tuli Potsdami Augustenstifti oberin’ilt Anna v. Grünewaldtilt. Esimene niisugune asutati ka Koiki Grünewaldtide poolt. Eelpool antud aastaarvud asutamise kohta on liigagi umbkaudsed.
EKLA, f 200, m 11:1, 60 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)