Teoorjus - Leer

Leeris käimine ei olnud ka midagi muud kui iseliiki teoorjus, siis kõneleme sellest ka siinkohal.
Käisin leeris Peetris vist 1862. a. Leeris käisime tüdrukud ja poisid eraldi. Tüdrukud sügisel lumega ja kevadel varem, kummalgi 3 nädalat, nii et kev[adel] palmipuudepühal viidi „lauale”. Poisid olid samuti kahel puhul, ainult sügisel varem ja kevadel hiljem palja maaga. Kes oma pealugemiste miinimumi ei jõudnud sooritada, jäi kinni, s.o käis järgmise satsiga veel 3 nädalat. Miks oli see asi nõnda reguleeritud? Kohe näeme!
Tüdrukud pidid pääle päevaaegsete õppetundide õhtuil kedrama 1 [naela] linu nädalas või noppima sulgi prouale või pesema pesu õpetajahärrale või õmblema voodilinu, padjapüüre, mõnel puhul isegi kuduma kangast. Ketrajail olid vokid muidugi õpetaja poolt. Lõng pidi kedratama peenikene, hää. Kedrati ja aspeldati ikka 60 lõnga pasmas ja 1 [naela] linu pidi andma 10 pasmast. Proua tõmbas selle kogu läbi oma sõrmuse, kui oli lõng jämedam, ei mahtunud läbi sõrmuse – too ja kedra uued lõngad, pane vanad rikutud, kus tahad. Siis pidid linad juba muretsema ise. Jäme lõng oli suurem kinnijäämise põhjus kui pealugemiste halb oskamine.
Poisid oma kristlikul leeriajal ladusid puid, kaevasid aias, vitsutasid ja tegid ka uusi pütta, kappu, ämbreid jne. Tehti korralikult koduseid töid. Õpetaja ise oli ülemvalitseja ja poiste eneste hulgast üks kristlikum poiss kümnikuks. Igal puhul käis 10 poissi ja ka 10 tüdrukut köstri juures tööl.
Distsipliin leeris oli valju. Ei tohtinud poisid ööseti joosta Ämbra ega Esna külade vahel, ei suitsetada ega pummeldada, ei ka päevaks koju jääda. Need defitsiidid võeti arvesse ja neid tuli kinnijäämisega lunastada.
EKLA, f 200, m 11:1, 67/8 < Peetri khk., Öötla m. – Rudolf Stokeby < Marie Jätsa, 81 a. (1929)

Üks Tamsi küla vanataat lisab oma leeriõppuste juure veel õpetajahärra rehepeksu.
EKLA, f 200, m 11:1, 68 < Peetri khk., Tamsi k., Jaagu t. – Rudolf Stokeby < Mart Meeder, 81 a. (1929)