Usuliikumised - Vene usk

Vene usu liikumine piirdus ka ainult kihelkonna põhjapoolse ja eriti Ammuta küla ümbruskonna[ga]. Seda liikumist oli õhutanud rikka mehena Krimmist tagasi tulnud ca 1890 maltsvetlane Ado Loik. Tema sobitusel ehitatud tema maa peale – tagasi tulles ta ostis kohe Ammuta külas Kangru talu – vene kirik ja koolimaja. Tema soovitusel läinud vene usku siis:
Hans Paju perekonnaga – taluperemees,
Abram Pragi perekonnaga – saunamees,
Kaarel Friedrichsen perekonnaga – saunamees,
Jüri Lepeniit perekonnaga – saunamees,
Jüri Ðmiedemann perekonnaga – taluperemees,
Jaan Janov perekonnaga – saunamees.
Talud olid meestel siis veel ostmata. Nad lootsid vene usust mitmesuguseid tulusid. Eelpool loeteldud salvitud kõik juba Loigu (Kangru, vt [peatükk] Haridusolud) kirikus. Siis asus sinna elama juba preester ja kooliõpetja. Varem käis preester Paidest sinna. Ado Loiki enese salvimine toimunud Paides. Peetri pastori von zur Mühlen olnud selle asja peale nii vihane, et ei tihanud Ammuta külast läbi sõita. Preestrit austanud nii, et kätel kannud ta vankrist kirikusse.
EKLA, f 200, m 11:1, 70 < Peetri khk., Ammuta k., Uuetoa-Lombi t. – Rudolf Stokeby < Kaarel Tauden, 70 a. (1929)

Veel Eesti ajal ja eriti neil aastail pööranud veneusulised tagasi luteri kirikusse, sest neil ei ole kohal enam ei preestrit ega kirikut.
EKLA, f 200, m 11:1, 70 < Peetri khk., Peetri al. < Kaukasus – Rudolf Stokeby < Christoph Beermann, 64 a. (1929)

Sama vaenuliselt suhtunud v. zur Mühlen ka vene kiriku koolisse. Rahva poolt leidis see kaunis sooja vastuvõtu.
EKLA, f 200, m 11:1, 70 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)