Külade lammutamine

Talumaa mõisamaast eraldamine ja teoorjuse tegelik kaotamine säädis ülesse mõsinikkudele uued tulunduslised nõudmised, mille lahendus nõudis suure hulga seni taludele kuuluva maa mõisastamist. Peaaegu igas mõisas on kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel, mõnel pool hiljemgi, lammutatud hulga talusid. Vahest koguni terved külad. Põllud kas liideti emamõisa põldudele või asutati koguni uued nn karjamõisad. Õieti peaks karjamõisate tekkimisaega otsimagi XIX sajandi teisest ja kolmandast veerandist. Püüan peatuda iga mõisa maa talumaade arvel laiendamise juures.
EKLA, f 200, m 11:1, 72 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Ammuta
Ammutas varem ei olnud mingit karjamõisat. L[äinud] s[ajandi] keskel müünud Ärvita mõisa härra selle küla parun Schillingile 20 000 rubla eest. Viimane lõhkus mõisamaalt kõik paremad talud maha ja asutas nn Ammuta mõisa. Ajas külamehed ääremaadele, muist jäid karjamõisa teenijateks ja rännati mujale. Osalt võis see küla lammutamine olla süüdi maltsveti usu ja vene usu liikumises. (Ei saanud teha kindlaks, kas lammutamine toimus enne 1861. a., s.o maltsvetismi.) Praegu teatab maaomanduse kaart Ammuta karjamõisal olevat maad üldse 620 [tessatini] 1424 [ruutsülda]. Ta omanik oli viimasel ajal parun Georg Hans Heinrich Schilling, kellel on veel J[ärva]-Jaanis Kuksema ja Pähu mõisad – saadud jagamise teel 9. III 1909. a. Mõisa juure kuulub 17 talu. Neist oli ostetud 13 talu. (Esna valla ar[hiivi] maaomand[use] kaart)
EKLA, f 200, m 11:1, 72 < Peetri khk., Ammuta k., Uuetoa-Lombi t. – Rudolf Stokeby < Kaarel Tauden, 70 a. (1929)

Müüsleri
Müüsleri mõisas lõhkus parun Schilling mitu päevameeste kohta ja andis maad oma moonameestele. Suured 6-päevak[ohad]: Tooma, Hindreku ja Sauaaugu kaotas niisamuti ja majad tegi oma moonamajadeks. Koeru pool asuva mitusada tiinu suure külale kuuluva Arumetsa võttis ära ja asendas selle Kahala küla alt lausa sooga. Pärast oli sama Alexander Schilling kahetsenud, et ta ei ole moodustanud Kahala külast – 14 talu – karjamõisat. Nüüd on jäänud see asi hiljaks.
EKLA, f 200, m 11:1, 73 < Peetri khk., Müüsleri m. – Rudolf Stokeby < Jakob Jener, 70 a. (1929)

Köisi
Köisi mõisas kihutati ca 70 a. eest peremehed Trumbi ja Tisleri küla osadest välja kusagile jäätmaale ja põllud läksid mõisa külge. Lepistiku, kuhu mehed elama asusid, raiunud mõis omal kulul maha, aidanud hooned pääle ehitada ja – elage! Viimaks jäi kogu mõisale ainult 4 talu. Needki pidas ta viimase ajani rendil.
EKLA, f 200, m 11:1, 73 < Peetri khk., Esna al. < Köisi m. – Rudolf Stokeby < Kaarel Teemas, 66 a. (1929)

Viisu
Viiso mõis on õige vanasti ajanud oma väljalt küla minema praegusse Viiso-Vedruka külla soisele maale ja võtnud põllud omale. Sest külast saanud mõis nimegi (vt Viiso mõis).
Palju hiljem lõhkus ta maha Korba küla 6 talu ja asutas Korba karjamõisa. Maaom[anduse] kaardi järele on Korbas mõisamaad ainult 27 [tessatini] 1904 [ruutsülda] (kuulub Paide Anna kih[elkonda]). Samuti hävitas ta Olli küla päevamehed ja ehitas sinna moonamajad (vt Viiso mõis). Ka Tännapere küla lammutati.
EKLA, f 200, m 11:1, 73 < Peetri khk., Viisu-Vedruka k. – Rudolf Stokeby < Juhan Reinhold, 70 a. (1929)

Vodja
Vodja mõis on maha lõhkunud kogu Kurjavere küla väheste taludega. Ahjuvared on veel hiljuti tallmeister ära vedanud. Nii lõhuti maha ka mõned saunad küla juures. Küla asus Öötla poole mõisa praegusel põllul.
EKLA, f 200, m 11:1, 74 < Peetri khk., Vodja m. – Rudolf Stokeby < Aleksander Blum, 45 a.; Kustas Mihkler, 54 a. (1929)

Kodasema
Kodasema mõis on lõhkunud maha Koda küla (vt Kodasema mõis).
EKLA, f 200, m 11:1, 74 < Peetri khk., Kodasema m. < Öötla – Rudolf Stokeby < Tõnu Tiklat, 74 a. (1929)

Öötla
Öötla mõis on maha lõhkunud 4 talu, annud nende asemele karjamaa veerel teise maa. Kuid päevamehed ja saunad hävitas täielikult.
EKLA, f 200, m 11:1, 74 < Peetri khk., Öötla m. – Rudolf Stokeby < Marie Jätsa, 81 a. (1929)

Lõhutud talud olid Matsi, Suitsu, Miku ja Matsijärve, pääle selle umbes 25 sauna.
EKLA, f 200, m 11:1, 74 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Sargvere
Sargvere mõis oli hävitanud hilisemal mõisa põllul asunud Sargvere küla 6 talu ühes saunadega. Siis enam otseselt ei ole tohtinud talumaad võõrandada muidu kui kogukonna loaga. Siis oli ta meelitanud tallitaja või vallavanema Jaan Penti protokollile alla kirjutama, et peremehed ise vaesuse pärast annavad talud mõisale. Nii saigi Jaan Pendi nimi traditsioonis talude müüjaks. Ta oma talu jäänud kätte kuni jõudis töötada, siis läks ka tema talu ja Pent sai mõisa öövahi koha.
1905. a. käinud inimesed mõisalt talusi tagasi nõudmas.
EKLA, f 200, m 11:1, 74 < Peetri khk., Nurmsi k., Otsa t. – Rudolf Stokeby < Otto Zimmermann, 45 a. (1929)

Koigi
Koigi mõis on lammutanud just mõisa juures suurel teeristil asunud küla Ubakalu. Viinud praegusele Sigapusma ja Sõrandu külla lepstikku. Sääl asus 4 talu. Praegu on Sigapusma külas mõned talud, mis toodud Ubakalu külast. Nagu Püskerdi – Püstkeerdi.
EKLA, f 200, m 11:1, 74/5 < Peetri khk., Sigapusma k., Arjaka t. – Rudolf Stokeby < Jüri Grünthal, 48 a. (1929)

Prandi ja Aru
Hiljem olid selle küla põllud moodustanud osa mõisa parimast põllust.
Brandi [Prandi] küla lõhkus Koigi mõisnik veel hiljem, ca 50 a. tagasi. Kõik 5 talu asendas Veskiaru soos ligipääsemata künkaga. Asemele asutas Brandi karjamõisa. Samuti Aru karjamõisa tegi taludest.
EKLA, f 200, m 11:1, 75 < Peetri khk., Nurmsi k., Otsa t. – Rudolf Stokeby < Otto Zimmermann, 45 a. (1929)

Huuksi
Huuksi mõis – vt Huuksi mõisa kirjeldus.
EKLA, f 200, m 11:1, 75 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Päinurme
Päinurme mõisas oli Jüri (!) von Wahl hävitanud Eriku, Põllumardi, Põllupeetri ja Vana-Kõrsi talud ja põllud mõisastanud. Kaks talu viinud ta metsa, kus lasknud omal kulul lepad ja kadakad üles juurida, vald ehitanud hooned peale. Kaks talu olid hoopis ära kadunud. Need olid talud mõisa juurest minna Vaali mõisa poole, kuna Päinurme küla poole oli vanasti mõisa põldude kohal hulga talusid, 6–8. Need kõik on aegapidi kas hävitatud hoopis või üle viidud kaugemale soo veerele. Mõnele talumaadele on koguni istutatud mets.
EKLA, f 200, m 11:1, 75 < Peetri khk., Päinurme k. < Silmsi; Päinurme k.; Pätsavere k., Miku t. < Päinurme k. – Rudolf Stokeby < Hans Vain, 66 a.; Juhann Saltsmann, 76 a.; August Jürgen, 56 a. (1929)

Mehed on püüdnud ka protesti avaldada sarnase teguviisi vastu, kuid see jäänud hoopis tagajärjeta. 1905. a. kordasid mehed nõudmist maade tagasi [andmise] asjus, siis vastas mõisnik, et tema ei või seda lubada, kuna mõis on pärijate oma.
EKLA, f 200, m 11:1, 75 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Vaali
Vaalis, Päinurme karjamõisas oli ca 1885. a. lõhutud Tosu, Eeskingu, Tagakingu ja Vana-Albre talud ning põllud liidetud Vaali mõisa külge. 1905. a. hakkasid mehed Hans Schultzi õhutusel talusid tagasi nõudma. See ei annud tulemusi, siis saadeti ühine palve talur[ahva] as[jade] komissarile Paide. Ja kui sellegi vastus ei saabunud, siis asusid 1905. a. enne jõuluid revolutsioonilised jõud Vaali mõisa väljadele ning hakkasid omapead mõisastatud maid jagama. Karistusesalga poolt aga lasti asja ettevõtjad maha (vaata lähemalt 1905. a. sündmusis).
EKLA, f 200, m 11:1, 76 < Peetri khk., Vaali k., Lubjasaare t; Silmsi < Holstre v. – Rudolf Stokeby < Kaarel Schults, 68 a.; Peeter Post, 67 a. (1929)