Ajalooline traditsioon: Peetri.

Talude kruntiajamine


Näeme, et enam-vähem igas mõisas on toimunud maade armutu mõisastamine. Antud aastaarvud ei ole muidugi kindlad, on nad ju rahvasuus kuidagi ligikaudselt antud. Kindlasti toimusid külade lammutamine emamõisade ja karjamõisade põllu suurendamise otstarbel l[äinud] sajandi kolmandamal veerandil enamesti.
Mõnel pool on ära aetud peremehed püüdnud selle teguviisi vastu protesteerida ja esinenud nõudmistega kohtuiski, kuid võitjaks on jäänud kõikjal mõisnik.
EKLA, f 200, m 11:1, 76 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Öötla mõisas protsessib praegugi üks vanamees muiste mõisniku poolt võõrandatud talu pärast. Vanamees nõuab seda kui esiisa talu nüüd omale asunikukohaks.
EKLA, f 200, m 11:1, 76 < Peetri khk., Öötla m. – Rudolf Stokeby < Eduard Baumann (Boman), 70 a. (1929)

Talude kruntiajamise ümber ei ole tekkinud mingit erilist traditsiooni. Ainult teatakse mõnel pool kõnelda, et maamõõtja meelitamise (meelehea andmise ja maiustuste või toidumoona andmisega) olevat mitmedki peremehed saanud paremaid maatükke oma talu külge. Koigi mõisas oli maamõõtja keegi J. Kusmanoff. Ta lasknud end mõnelgi puhul meelitada. Sarve talule mõõtnud ta eriliselt suure laraka hääd kopelt, et perenaine teda hästi oli söötnud. Tänaseni nimetatakse [seda] Sarve kohvikopel.
Sõrandu ja Sigapusma külade taludel on kõigi põllud väga pikad – 1,5–2 km – ja kitsad. Samuti karjamaad ja heinamaad asuvad neil 4–5 pisikeses siira-viira jooksvas tükis. Maamõõtja on tahtnud anda raba ja soid kõigile ühteviisi, siis on ta nii ebapraktiliselt ka planeerinud. Kabja talu peremees Grünthal oli osanud talle sokutada mingit meelehääd, mispärast tema talu põllud on mõõdetud nelja kanti ca 0,5 km. pikad ja sama laiad. Selle koha erilise plaani tõttu on ka kaks talu külast välja viidud. Vanasti oli neil nöörpõllud, oldi siis sellega harjunud ega osatudki piklikpõldude vastu protesteerida.
EKLA, f 200, m 11:1, 77 < Peetri khk., Sigapusma k., Kabja t. – Rudolf Stokeby < Johannes Grünthal, 42 a. (1929)

Kruntimisega kadusid väiksemad päevakohad ja põllud läksid suurte külge. Ka viis kruntiajamine endise sumbküla tänavküla süsteemile.
Kuna traditsioon kindlat aasta aega anda ei või, siis ei saa ka täpselt aastat määrata, kuna toimus just planeerimine. Keskmiselt peab määrama selle arvu 1863–1872 [aastasse]. Toimus see nii 8–10 a.
EKLA, f 200, m 11:1, 77/8 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!