Taludeost - Töö- ja teenistusoludest mõisus

Ei oleks huvituseta märkida joont mõisateenijate elust pääle talude müümise ja mõisa siirdudes oma palgatöölistele. Nagu eelpool mainitud, püüdis mõis võimalusi mööda suurendada oma töölisperet mitmes suunas. Eeskätt saunakülad, mis varem sõltunud taludest, said nüüd mõisale alistuvaks. Ka püüti soetada päevamehi, kes oma väiksest põllulapist olid kohustuslised orjad mõisale. Kareda ja Huuksi mõisad olid püüdnud asetada igale vabale maatükile päevameest, et koondada mõisa ümber tugevat tööjõudu.
EKLA, f 200, m 11:1, 90 < Peetri khk., Veike-Kareda m. < Huuksi ja Kareda m. – Rudolf Stokeby < Richard Johanson, 58 a. (1929)

Oma moonamehi püüdsid nad siduda selliste lepingutega, et nende naised pidid teatud hulga tööd või arvu päivi tegema mõisas. Nad said küll selle eest eritasu, kuid mehega koos töötades küünis see vaevu elatismiinimumini.
EKLA, f 200, m 11:1, 90 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Moonameestel oli vanemal ajal palk väga väikene. Aegapidi on see tõusnud. Üks jutustab, et 40 a. eest sain moonamehena palka:
25 rubla raha,
4,5 tsetverti = 45 puuda rukist,
3 tsetverti = 24 puuda otri,
1 pütt = 2 veerikut = 1,5 puuda linnaseid,
1 veerik = 1 puud herneid,
2 tündrit = 12 puuda kartulaid.
Piima ei saanud, pidi olema omal lehm, see käis mõisa metsas, moonameeste üldises karjas.
1 vakamaa kartulimaad,
1,5 vakamaad heinamaad.
Oma tööde jaoks andis mõis aastas 6 päeva. Pühapäevad olid vabad, kuid pidid minema tööle, kui mõis soovis. Sel puhul maksis 30 kop päevas. Nii arvati, et moonamees saab läbi aasta segi läbi 30 kop. Tööst puudumise puhul kaotasin ainult päevapalga.
Hommikul tööleminek oli hirmus vara, hommikul sui kl 2 mine talli juure, säält juhatati sind tööle. Jäid sinna veidi hiljaks minema, aeti tagasi keskhommikuni ja võeti maha palgast 10 kop, vahest terve päeva palk. Keskhommikut oli jalameestel kl 8–9, hobusemeestel kl 8 – ½ 10. Lõunat jalameestel kl. 1 – ½ 3, hobusemeestel kl 1–3. Keskhommik käis jüripäevast pärtlini, siis kadus see ja lõunat saadi siis ainult 1 ½ tundi. Õhtule jäädi videvikuga. Nii siis koju tulla, panna hobused ära, süüa jne, oli kl juba 11. Kuna hommikul tõuse enne kl 2, harilikult kl 1.
Niisiis väga pikk tööpäev, vilest toit oli meestele mingiks kannatamatu ristiks. Kuigi selle pika päeva jooksul ei jõutud kogu päev intensiivselt töötada, ometi pidi moe ja hirmu pärast liigutama. Kubjad olid ees ja taga, kes nääksusid ja juhtisid, moonamehel ei pidanud oma arvamist ega pead olema, ainult motoorne jõud. „Ükskõik, mis härg teeb, kui aga sõrad mullas,” lausuti töö ratsionaalsuse kohta. Need rasked elusuhted tegid moonamehest vanasõnaliselt laisa ja veniva inimese.
Kütiks anti puid 3 sülda ja hagu 7 sülda. Kuid neist ülejääk pidi jääma mõisale. Kord oli müünud üks moonamees 1 sülla oma puid kange rahanäljaga. Mõisnik oli seda kuuldes vähendanud kõigi puudenormi 1 sülla võrra.
EKLA, f 200, m 11:1, 90/2 < Peetri khk., Müüsleri m. – Rudolf Stokeby < Ado Seiten, 63 a. (1929)

Mõisas olid ametmeeste palgad suuremad. Sepp sai ca 1885. a. juba 120 rubla raha, 5 tseverti rukkid (50 puuda), otri 3 tsetv[erti], linnaseid 2 puuda ja pühiks ½ toopi viina. Piima ei saanud, omal oli lehm, käis moonameeste karjas.
EKLA, f 200, m 11:1, 92 < Peetri khk., Müüsleri m. – Rudolf Stokeby < Jakob Jener, 70 a. (1929)

Kutsar sai palka raha 90 rbl, 50 puuda rukkid, 40 puuda otri, 1 vakamaa kartulimaad ja kevadel 12 puuda seemnekartulaid, päevis 2 toopi sooja ja 3 toopi külma piima, 5 puuda nisu, 4 puuda linnaseid. Pärast lisati palka juure 10 rubla.
EKLA, f 200, m 11:1, 92 < Peetri khk., Müüsleri m. – Rudolf Stokeby < Adam Renter, 64 a. (1929)

Üks pops, kel oli 10 vakamaad (tallinna vakamaad) põldu, karjamaa üldine teiste popsidega, niitu ei olnud. Selle eest tegi juba isa mul 1 päeva nädalas: jala mõisa, lõigata 2 vakamaad rukist ja teist nii palju otra. Heinapäivi tegin 6, nende eest sain 5 puuda jahvatatud kipsi ja 2 karnitsat ristikheinaseemet.
EKLA, f 200, m 11:1, 92 < Peetri khk., Müüsleri k. – Rudolf Stokeby < Jaan Roos, 58 a. (1929)

Sellistes tingimustes elasid Müüsleri mõisa teenijad kuni 1905. a. revolutsioonini. Kuidas tingimusi siis parandati, kõneleme vastavas peatükis.
Üldiselt peab mõisateenijate palgaolusid ja teenistusvõimalusi mainides Järvamaal Peetri kihelkonnas konstateerima fakti, et alati on Liivimaa osast siirdunud inimesi töö ja teenistuse otsimise tähe all Tallinnamaale.
EKLA, f 200, m 11:1, 92 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)