Ilmasõda

Tähtsamaks sündmuseks maailmasõja ajast saaks nimetada kihelkonnas õpetaja Oskar Bruhnsi Siberisse viimist. Ta oli sünnilt sakslane, asunud Peetrisse pääle Konrad von zur Mühleni 1909. a. Teda tunti üldiselt tubli põllumehena. Oli osavasti parandanud kirikumõisa maid, kuivatanud soosid ja karjamaid. Ka kogudusega osanud ta hästi läbi saada. Traditsioon kõneleb tema äraviimise põhjuseina mitmet viisi, millised ei või olla ükski tõeline.
EKLA, f 200, m 11:1, 93 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Kõneldakse, et kord lauarahva võtu ajal tulnud koer kirikusse just altariruumi. Bruhns pahandanud selle üle. Öelnud siis: „Oleks vene kirikus juhtunud niisugune asi, oleks pidanud kiriku uuesti õnnistama, meil vähemalt seda ei nõuta.” Vaenuline pool pööanud selle lause: „Ega see pole vene kirik, kuhu koerad sisse toote.” Leeripoisid neis kaebustes olnud peategelased. Viisu külast Peedu talu poisid Jaan Kleinberg ja August Blatt levitanud pööraseid jutte. Sakse zeppeliin olevat käinud öösel Peetris ja viinud ära õpetaja poolt kogutud ande Punase Ristele Ta pidas enne jõuluid laupäevaõhtuil kirikus jutlust ja seks otstarbeks, et anda küünaldetulega Saksa lennukitele märku. Edasi suvel olnud salaluure otstarbel Saksa Villemi pojad tal kraavi kaevamas jne. Need pöörased kuuldused olid levinud üle Baltimaade ja nad käisid iga kiriku kohta. Jutud Saksa zeppeliinidest olid igapäevased asjad. Rahva arvates pidid need jutud põhjustama ta Siberisse saatmise.
EKLA, f 200, m 11:1, 93 < Peetri khk., Esna k., Koru t.< Esna m.; Peetri al. < Koeru khk., Ellavere k. – Rudolf Stokeby < Joosep Arme, 74 a.; Juhan Bergelbaum, 66 a. (1929)

Tõelised põhjused pidid olema küll sellised, et sakslaste pääletung Kuuramaale sundis venelasi evakueerima Saksa ollust siit sisemaale ja peaasjalikult Siberisse. Selle saatuse osaliseks said kõik saksa soost kirikuõpetajad, palju mõisnikke ja muid selliseid untsakaid. Pääle õpetaja 1915./16. a. talvel äraviimist hakkas kirikusõpradel tuline kahju. Nad mobiliseerisid mõned inimesed, kes hakkasid koguma palvekirjule allkirju, et süütu Bruhns toodagu jalamaid tagasi. Selliseid allkirjakogujaid olid Peetri köster August Siiak, Palu külast Kangru talust Mart ja Liisa Villemsaarid. Ka need kolm viidi pärast Bruhnsi kaitsemise eest sisekubermangu, vist Tveri. Alles revolutsiooni tulles said nad kodumaale tagasi. Bruhns ise oli veetnud enamuse sest ajast Omskis ühes Vodja Tolli ja Öötla Alex Stackelbergiga.
Üks tähtsamaid Bruhnsi vaenlasi pidi küll olema Esna valla sekretär Jaan Kärk, päris maruvenestaja. Tema loos Paide võimudega hääd suhted ja püüdis seda nurka võimalikult venestada. Tema sobitusel taheti asutada Peetrisse 2-kl ministeeriumikool. Selle vastu töötas muidugi Bruhns ja hakkas hankima ühes kohaliku haridusseltsiga sinna hHaridusseltsi kooli. Kärk ja rahvak[oolide] inspektor Rõbalka ajasid haridusseltsi kooliasja nurja. Ka ministeeriumikooli ei võetud vastu jälle kiriklaste poolt. Nii jäi Bruhnsi ja Kärki vaheline kana kitkumata paremate aegadeni. Siiski oma vägiteona mõjus Kärk nii palju,et Esna vald nimetati 1916. a. Russki vallaks.
EKLA, f 200, m 11:1, 94 < Peetri khk., Esna v. < Harjumaa, Juuru khk. – Rudolf Stokeby < August Vilms, 41 a. (1929)