1917. a. sündmusist

See ajajärk on oma ebaselguse ja liig kiire sündmuste vahetamisega kirjeldatav ainult päämistes joontes. Ei suudeta mäletada ega selgitada üksteise kuklasse kuhjuvaid sündmusi.
Igatahes tsaarivalitsuse lõpp ja kogu Kerenski valitsus ei toonud suuremat olulist muudatust. Töölistele anti veidi kergemad elutingimused, nagu lühem tööpäev, kuid orjama harjunud moonamees ei osanud siis veel oma seisukorda kindlustada. Alles põhjaliku muudatuse tõi esile oktoobrikuu revolutsioon. Umbes pooleteise kuu pärast jõuti Nõukogude valitsuslist süsteemi ja selle kaitset, punast kaarti, sedavõrd arendada, et jõuti novembri lõpul ja detsembris vallavalitsuste ja mõisate ülevõtmisele. Nende sündmuste tähtpäivi ei tea rahvas kindlasti määrata – „ülevõtmised olid jõulu ümber”. Harva määratakse seda kuupäevaga. Eestkätt võeti üle mõisad, sest mõisnikud olid kohalt pagenud ja sinna jäänud valitsejat oli kerge kõrvaldada mõisa elu juhtimiselt. Vallavalitsuste ülevõtt toimus palju hiljem, alles jaanuaris ja veebruaris 1918. a.
Esnas toimus uue vallavalitsuse ja mõisate komiteede valimine veebruarikuul 1918. a. Seks olid tulnud vallamajja enamikus kõik mõisa töölised ja maata proletariaat. Oli kohal ka peremehi, kuid mitte kõik. Koosolek oli hirmus kärarikas, ei saadud valimistega toime, sest tagasihoidlikumad mehed ja enamus peremehi ei soovinud mingit enamlist valitsust. Senine v[alla]vanem Johannes Septer, kuigi käsitööline, ei hoidnud maata inimeste poole. Viimaks saadi valimistega toime, kuid siis ei annud Septer valla asjaajamist üle. Uus v[alla]vanem ei saanud ka midagi ette võtta, sest punakaart oli küll organiseeritud, neid aga nii vähe ja tagasihoidlikud, et ei julenud just ilmse vägivallaga tormata vähemlaste kallale. Küll tõi sekretär, see jäi suure poolehoiuga endine, Tallinnast templid ja pitsatid juba valla Töörahva Nõukogu nimele, kuid ajapuudusel ei saanud nad väljastada ühtegi kirja. Samuti jäi täiesti puutumata valla kassa, mis tegelikult ei ulatanudki enamlaste kätte. Samal lärmirohkel koosolekul valitud ka mõisate töörahva komiteed, kes pidi võtma oma kätte mõisa majandusliste asjade juhtimise.
EKLA, f 200, m 11:1, 105/6 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Agitaatoritena teatakse nimetada Tallinnast saadetud kedagi Kasakit ja üks kohalik Kodasema mõisa moonamees Meinberg. Kasak, see pidid olema tema varjunimi, kujutanud endas mingit kõrgemat võimu. Tema elukoht oli Müüsleri mõisas, kuid käis ka teisi ümberkaudseid mõisu ülevõtmas, juhtimas ja korraldamas.
EKLA, f 200, m 11:1, 106 < Peetri khk., Esna v. < Harjumaa, Juuru khk. – Rudolf Stokeby < August Vilms, 41 a. (1929)

Mõisa töörahva komiteed müüsid juba vilja, sulgloomi ja sigu. Saadud raha hangiti mõisa kassasse ja läks töölistele palga maksmiseks. Erilisi kraami pillamisi ei teata nimetada. Võib-olla oli neil aeg seks liiaks lühike.
EKLA, f 200, m 11:1, 106 < Peetri khk., Müüsleri k. – Rudolf Stokeby < Jaan Roos, 58 a. (1929)

Mõisa majanduslise elu juhtimine ei õnnestunud töölistest valitud komiteedel hästi. Moonamees, kes senini ainult juhatuse järele töötanud, pidi nüüd ise käskusi jagama ja tulunduslisi küsimusi lahendama, see aga kujunes tal üle jõu ja siit tõusid vahetud tülid puht majanduslise iseloomuga.
Teise raskusena tõusis üles võimu küsimus. Kord mõisa töörahva komitee liigeteks valitud meeste käsklusi ei tahtnud teised teenijad kuulata, pidades neid ainult omasugusteks inimesteks. Siit tekkisid tülid, mille tõttu mõisavanemaid sageli vahetati. Nad kas ütlesid lahti ise neile pääle pandud kohustustest või valiti uued ja vallandati vanad. Päälegi püüdsid enamuses kõik mõisavanemad silmas pidada isiklisi huvisid, mis sageli kutsus esile nurinat.
Näiteks Huuksi ja Kareda mõisad võeti üle veidi enne jõulupühi. Endine mõisa valitsus jäeti küll mõisa elama, kuid tagandati mõisa juhtimiselt. Hiljem aga palunud Kareda mõisa töölised olla endisel mõisarentnikul Richard Johansonil oma nõuandmisega abiks.
EKLA, f 200, m 11:1, 107 < Peetri khk., Veike-Kareda m. < Huuksi ja Kareda m. – Rudolf Stokeby < Richard Johanson, 58 a. (1929)

Ka Koigi valla ülevõtt toimus neil üldjoonil, kuid siin anti asjaajamine täiesti nende kätte. Kerenski-aegne peatallitaja Johannes Grünthal oli annud üle kogu asjaajamise Töörahva nõukogude valitsusele.
EKLA, f 200, m 11:1, 107 < Peetri khk., Sigapusma k., Kabja t. – Rudolf Stokeby < Johannes Grünthal, 42 a. (1929)

Jõulu eel 1917 oli toimunud Koigi vallamajas üldkoosolek, kus olid enamuses mõisateenijad ja saunikud ning muu vaesem kiht. Valla tööliste nõukogu esimeheks valiti Silmsi mõisa moonamees Lammer. Punane kaart oli kohapeal organiseeritud ja selle kaasabiga toimetati uued valimised ning võeti üle vallavalitsus. Kassa oli parajasti tühi. Raha sai enne palkadeks välja makstud. Ainult magasiaida viljamüügist saadud väärtpaberid olid sees, sakslaste tulekul anti needki jälle tagasi.
Punased mingisugust terrori ei sooritanud, ei vangistatud ega tapetud. Vist küll sellepärast, et olid inimesed ise rahulikumad, kuna väline agitatsioon ei olnud nii tugev kui raudtee ja linnade läheduses. Sakslaste tulekut ei uskunud punased, vaid ootasid koguaeg ainult valgekaarti pääletungi. Viimasel koha peal kindlamat organisatsiooni ei olnud, ainult Paides oli neil väike koondis.
Koigi ümbruses töörahva täidesaatva komiteega, millel olid kohtu funktsioonid, ei tulnud tegemist teha. Ainult Veike-Kareda mõisa rentnik Johanson viidi korraks Roosna-Alliku mõisa t[öörahva] t[äidesaatva] komitee (tribunali) ette, kes päämiselt pressis talt 1 000 rubla trahvi välja ja lasi vabaks. Tribunal nõudis mahalaskmisega hirmutades, et ma andku üles, kus asub Huuksi paroni Traubenbergi raha ja väärtasjad.
EKLA, f 200, m 11:1, 108 < Peetri khk., Veike-Kareda m. < Huuksi ja Kareda m. – Rudolf Stokeby < Richard Johanson, 58 a. (1929)

Peetri kihelkonna mõisad olid kõik ülevõetud ja kuulusid tööliste nõukogude juhtimise alla. Ka mõlemad vallavalitsused olid üle võetud, s.o uued võimud valitud. Koigis ajasid nad juba asju, kuna Esnas ei jõutud veel tegelikult üle võtta. Kusagil ei mainita mingit varanduste hävitamist või suurejoonelisemat laialikandmist. Köisis oli kõik jäänud mõisa sisemine varandus puutumata. Isegi proua pooleli kujutud sukk püsinud ta laual.
EKLA, f 200, m 11:1, 109 < Peetri khk., Esna al. < Köisi m. – Rudolf Stokeby < Kaarel Teemas, 66 a. (1929)

Ka punakaart oli organiseeritud päämiselt Kasaka (õige nimega Jungholtsi) poolt. Esnas oli neid ainult kümmekond inimest, kuna Koigis tõusis see arv üle kahekümne. Sakslaste tulekuga said kõik enam-vähem kannatada. Mõnes mõisas olid sees Vene sõjaväeosad nagu Vodjal ja Viisus, Huuksis ja Päinurmes. Enne sakslaste tulekut müünud nad oksjoni teel maha oma hobused ja ühel ööl oli[d] ise salamahti kadunud. Nende poolt mingisuguseid vägivallaakte elanikkude juures ei sooritatud. Ka ei võtnud nad osa mõisate ülevõtmsest, ei poolt ega vastu. Eesti polgu osasid Peetri kihelkonna mõisate kaitseks ei olnud, nagu oli see Koeru kihelkonnas Liigvalla mõisas 1917./18. a. talvel enne sakslaste tulekut.
EKLA, f 200, m 11:1, 109 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)