Saksa okupatsioon

Selle võimu eel käis kohalikkude mõisnikkude poolt korraldatud terror. Koerus tapsid mõisnikud mõni päev enne sakslaste tulekut maha mitu inimest. Viimaks läksid Müüsleri punakaartlased, eesotsas kohalise punaväe ülema Orasega, neid Ärvita mõisa Koeru kihelkonda arreteerima. Sel ründamisel sai surma mainitud Oras, Müüsleri moonamees ja haavata mitu inimest. Seega lõid kolm parunit, kelledest üks Ärvita proua vend, tagasi 17 punakaartlase pääletungi.
Sakslased jõudsid sisse märtsikuu esimestel päevadel. Nüüd hakkas kättemaks senistele punakaartlastele ja mõisa komitee liigetele. Igas mõisas seda ei tehtud, vaid ainult sääl, kus kohalik mõisa võim janunes kättemaksu järele. Vaalis nimelt vangistati valitseja Riinali ja Päinurme mõisniku von Wahli kaebusel vennad Mart, Ado ja Juhan Kitterid – saunamehe pojad – talurentnikud Juhan ja N. Tammed ning Mart Blüm ja lasti maha Koigi mõisa rohuaia taga. Laskjad olid Põltsamaalt üks metsahärra Kikkas, Päinurme val[itseja] Asmuth, lihunik Martens ja kaks Saksa sõdurit. Nii andis Vaali jällegi kuus ohvrit nagu 1905. aastalgi. Nende süü seisis Vaali mõisa ülevõtmises ja punakaardis olemises.
EKLA, f 200, m 11:1, 110 < Peetri khk., Vaali k., Lubjasaare t. – Rudolf Stokeby < Kaarel Schults, 68 a. (1929)

Veel palju mehi oli naha päästmiseks jooksnud redusse.
Müüsleri mõisast lasi mõisnik vangistada üldse 16 inimest, mehi ja naisigi. Nad peeti kinni Paides ja pärast Tallinnas Elevaatoris, mõni lühemat, mõni pikemat aega. Vangistati üldse kõik, kes kuidagi enamlusega kaasa oli läinud. Pääle selle pidid nad mõisa tagasi viima kõik komitee ajal mõisast ostetud kraami – sead ja kanad [?]. Olgugi, et nende eest oli makstud raha ja viimane kulutati mõisa tuluks. Oli ostjad näit[eks] ära söönud ostetud sea, too mõisa üks teine. Mõisnik Karl v. Schilling hakkas ise toitluskomitee kirjutajaks ja juhtis soldateid oma ebasõbralistelt popsidelt rekvireerima liha ja mune.
EKLA, f 200, m 11:1, 111 < Peetri khk., Müüsleri k. – Rudolf Stokeby < Jaan Roos, 58 a. (1929)

Öötla mõisas vangistati 4 meest Aleks. Krameri, Martin Schaveli, Hans Küüeni ja Hans Kallmanni. Meie peale kaebas valitseja Hofmann, et meie olevat varastanud mõisa varandust. Vodja väljal pidi meid maha lastama, kuid proua Toll oli sakslastel keelanud tema maa peal tapmise, viidi siis Paide, säält Tallinna Elevaatori, Pääsküla vangilaagrisse jm laiali. Mitme kuu pärast jõudsime koju ja jäime komandantuuri valve alla.
EKLA, f 200, m 11:1, 111 < Peetri khk., Öötla m. – Rudolf Stokeby < Aleksander Kramer, 31 a. (1929)

Viiso mõisas vangistati mõisateenijad Tomingas, Juhan Rede ja Aleksander Muriks. Viimane saadeti Saksamaale vangi ja sinna surigi.
EKLA, f 200, m 11:1, 111 < Peetri khk., Viiso m. < Türi khk. – Rudolf Stokeby < Rein Ratasepp, 60 a. (1929)

Huuksis oli metsaülem ise omandanud mõisa vara ja oma naha päästmiseks annud üles mitu inimest. Need viidi Paide ja pidid maha lastama. Ülemvalitseja R. Johansoni kaasabiga pääsid vabadusse. Ainult paar meest oli saadetud Elevaatori.
EKLA, f 200, m 11:1, 112 < Peetri khk., Veike-Kareda m. < Huuksi ja Kareda m. – Rudolf Stokeby < Richard Johanson, 58 a. (1929)

Sargvere mõisast viidi vangi sepp Pirts, tisler Kiriloviè, aednik Männik, puusepp Jüri Jammer, Aleksander Prennel ja moonamees Villmann. Põhjaka metsa vahel olid nad kadalipus läbi peksetud ja saadetud Saksamaale vangi. Al. Prennelile olid soldatid dumm-dum kuuliga reide, selle tõttu jäi ta Saksamaale saatmata.
EKLA, f 200, m 11:1, 112 < Peetri khk., Sargvere m., Koigi – Rudolf Stokeby < Joosep Salum, 69 a. (1929)

Palu mõisas vangistati alul ka paar meest, kuid lasti varsti koju komandatuuri valve all.
EKLA, f 200, m 11:1, 112 < Peetri khk., Esna k. < Mäo v., Palu k. – Rudolf Stokeby < Gustav Tamm, s. 1886 (1929)

Nii toimus enamesti igas mõisas punakaartlaste ja mõisa komitee liigete karistus. Kuid selle karmus olenenud kohapealsete mõisavõimude meelsusest. Nüüd sattusid mõisnikud oma sõiduvette ja miski ei takistanud neil jagamast hirmu ja armu.
Kogu okupatsiooni aega mäletatakse hirmsa vastikusega kui mingit vangipõlve. Isiklik vabadus viimseni piiratud, kogu põllumajandusline varandus hoolsa järelvalve ja tihedate rekvireerimiste all.
EKLA, f 200, m 11:1, 112 < Peetri khk. – Rudolf Stokeby (1929)

Sakslased olid päris röövlid, öeldakse pikema mõtlemiseta. Minul on põldu 12 tiinu, selle pealt nõudsid nad:
Rukkid ja nisu – 100 puuda,
Otri – 40 puuda,
Kaeru – 60 puuda,
Ristikheinu – 100 puuda,
Põhku – 60 puuda,
Õlgi – 60 puuda,
Kartulaid – 60 puuda.
Nii suurte kraami tagavarade ära andmine oleks toonud veebruarikuuks nälja majja. Olin olupoliitik, ei viinud kogu summat Paide vaid vähehaaval, ainult 15 puuda viisin rukist, et hoida eemal vägivaldset võtmist. Kolm Esna küla peremeest arvasid, mida varem, seda parem ja võtsid vaguni ning viisid korraga oma normi vilja Paide raudteega – pole hobuste vaevamist.
EKLA, f 200, m 11:1, 113 < Peetri khk., Esna k., Koru t. < Esna m. – Rudolf Stokeby < Joosep Arme, 74 a. (1929)

Saksa okupatsioonivõim avaldas siin ilmselt röövpoliitikat, lausub Veike-Kareda mõisa rentnik Johanson. Nad tahtsid, et kukk ka oleks pidanud munema! Ainult rekvireerimised vahetumalt. Pääle selle ilmalõpmata kaelas sõjaväed ülal pidada. Vahest korraga 50 hoost ja meest. Tasu nende ülalpidamise eest päris tühine. Parunid ei armastanud neile nii palju anda. Ikka sokutati esimesed ja suuremad nõudmised minu vastu. Nisupeksu juures vahtis soldat, sai töö valmis, lao maailmalaiakad suurvankrile ja saada Paide. Teised mõisad kindlasti nii palju ei kannatanud.
Selle juures küll avaldus ilmne vaen Saksa sõjaväelaste poolt siinsete mõisnikkude vastu. Ka eestlasil ei olnud soldatite vastu niisugust vaenu, kui oli see alati mõisnikkude vastu. Küla klunkeritel sobisid elanikud hästi sakslastega. Kõigile on veel meeles nende järelvalve iga vähemagi eluavalduse üle. Ei tohtinud jahvatada puuda vilja, ei tappa siga, ei looma ega lammast, ei teha mingit peokest, ei liikuda üle küla piiride, kui ei hankinud nende võimudelt luba. Nende maalt lahkumine sündis vaikselt, poolsalaja.
EKLA, f 200, m 11:1, 113/4 < Peetri khk., Veike-Kareda m. < Huuksi ja Kareda m. – Rudolf Stokeby < Richard Johanson, 58 a. (1929)