Ajalooline traditsioon: Peetri.
|
Vabadussõda
1919. a. Eesti valitsuse alul ei tulnud kihelkonnal palju kannatada punaste teistkordset valitsust. Nende front ulatus Öötla, Palu, Sargvere mõisateni. Eestlased asusid Põhjakal ja Vodjal. 1919. a. kolmekuninga laup[äeval] hakkas eestlaste pääletung. Tulistati vastamisi neil liinidel. Järgmise päeva hommikuks olid punased jätnud need positsioonid ja taganenud Peetri, Müüsleri ja Esna liinile. Järgmise päeva hommikuks löödi nad välja ka neist seisukohtadest ja nii hakkasid punaväed taganema Paide poolt tagasi. Esimesed ohvrid surnutena olnud Müüsleri mõisa vallutamisel. 7. jaanuari õhtupoolikul tulistati juba Koeru kihelk[onnas] Ramma-Kopu liinilt Puhmu-Liigvalla liinile punaseid. Samal ööl taganesid punased ka neilt seisukohtadelt, vabastati Rakke ja Kiltsi jaamad.
EKLA, f 200, m 11:1, 114 < Peetri khk., Viiso m. < Türi khk.; Nurmsi k., Otsa t. – Rudolf Stokeby < Rein Ratasepp, 60 a.; Otto Zimmermann, 45 a. (1929)
|
|
NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist
või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil
haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile! |
|