Pelgupaigad

Simuna oma omapärase maastikuga, soode, metsade ning mägedega pakub rohkeid võimalusi pelgupaikadeks. Üheks suuremaks pelgupaigaks on olnud Peetla soo.
Peetla on Simuna lõunaosas asuv suur soo, tüma raba, nagu ütleb kohalik rahvas. Kaetud kidurate puudega, kohati aga nii pehme, et ei kanna peal inimest. Kohati aga leidub keset sood kuivemaid künkaid, mis sõdade aegu olevatki teeninud pelgupaikadena.

Peetlas olnud pelgupaik, kuhu rahvas sõdade aegu põgenenud. Seal olnud päris elamud. Kari aetud ka sinna, lehmadel olnud võrud suude ümber, et ei saaks ammuda. Rootsi sõdade aegu olnud inimesed seal peidus. Tüma raba sees olnud saar, kus rahvas elanud. Sinna maetud ka surnuid. (Anu Õunapuu)
Roela metsas olnud ka pelgupaik. Sinna läinud inimesed varjule ühes naiste ja lastega. Hobustel olnud pead jalgade vahele seotud, et ei saaks hirnuda. Seal elanudki rahvas. Üks vanatüdruk juhatanud rootslased sinna. Need läinudki ja alanud hirmus tapmine. Veel praegugi olla selle koha peal näha sinist suitsu. Äraandja vanatüdruk pekstud surnuks. (Liisa Lehtmets)
Määri Sootagusel olnud pelgupaik, kuhu rahvas redusse jooksnud. Sootaguse on Padust 6 km. Tee sinna viib läbi soo. Seda pelgupaika tarvitati veel Vabadussõja ajal. (Leena Rääk)
Muugas on Loosaare raba. Sinna joostud Rootsi sõja ajal redusse. Rahvas olnud seal peidus, kui üks naine välja tulnud. Nii saanud vaenlased sellest pelgupaigast haisu ninasse. Soldatid varitsenud seni, kuni naine tagasi läinud, jälginud teda ja tapnud kõik rahva maha. Selge luiekord olnud seal veel hiljuti maas. (Juhan Sults)
Määri Sootagusele Allika heinamaa otsa olevat rahvas põgenenud, sinna olevat ka maetud. Loomad aetud sohu ja pandud võrud ninade ümber, et nad häält teha ei saaks. Need võrud seisnud veel kaua aega puude otsas, jutustaja on neid veel oma lapsepõlves näinud. Sootaguse küla olevat alati olnud pelgupaigaks. Kui punased sisse tunginud, jooksnud rahvas jällegi Sootagusele. (Juula Peil)
Sootaguse külast kolm versta keset tüma sood on arumaine küngas - Katlassaar, praegu suure metsaga kaetud. Sinna olevat sõdade aegu rahvast jooksnud. Loomadel olnud võrud ninade ümber, et takistada ammumist. Võrud olnud vitstest keeratud. (Eva Naarits)
Katlassaarele olevat peitu joostud Juhan Hirmsa ajal. Rahvas siis päris elanudki seal, matnud surnuidki. (Aleksander Rootberg)
Tammiku mäel on vanu pelgupaiku. Lasinurme ja Selliku vahelises soos on sarnaseid paiku, kuhu rahvas veel viimaste sõdade ajal pakku jooksis. (Johannes Parm)
Salla mägede harjal on suured augud ja ennemalt olnud laed peal. Need on sõjaaegsed augud, kust vaenlast piiluti. Vanade sõdade aegu rahvas päris elanudki neis aukudes, pealt pole midagi märgata olnud, kõik maatasa. Augud olnud suuremad, kui harilik tuba. Millal need augud tarvitusel olid, seda jutustaja ei tea, oma isa käest oli kuulnud, et need olevat tehtud ammu enne Rootsi aega. (Ants Triipstok)
Sallast jooksis rahvas alla Pärtlivälja metsadesse redusse. Samuti ka Peetla sohu. Peetlas on keset tüma raba kuivem küngas, kuhu on ülesse tehtud midagi kantsitaolist, mullavallidega, kutsutud Kirikulagi. Jutustaja oma lapsepõlves on seal lugemata kordi käinud, praegu on olemas veel ainult rohumägi. (Juhannes Krikmann)
Mõisamaa tee ääres on koobas, räägitakse, et sõja ajal sees oldud. Ka Haukamäe orgu põgenenud rahvas. (Ernst Korjus)
Peetla soos on väike küngas, sinna on viinud läbi soo salatee. Sõdade ajal on rahvas sinna varjule jooksnud. Millal pelgupaik tarvitusel olnud, seda jutustaja ei tea, aga igatahes enne Rootsi ja ka enne Vene sõda. (Villem Kaldas)
Emumäe harjal on üks suurem auk, nimetatakse Emanda auguks. Kord suure sõja ajal olnud seal üks emand peidus. (Juhan Peebu)
Rootsi sõja ajal laastanud kasakad maad. Rahvas jooksnud metsadesse ja soodesse peitu. Seljamäe ääres olnud pelgupaik. Kasakad sõitnud mööda Seljamäge ning hüüdnud: "Miilid, Maalid, tulge välja, sõda on juba ära." Mõned kõnelevad, et oma inimesed nii hüüdnud, et teisi pelgupaikadest välja kutsuda. (Hugo Kool)
Sallas olev Rahaaugumägi olnud vana peidupaik. Mäe seest käib tee alla nagu oru moodi. Kutsutakse Kitsepõrguks. (Johannes Parm)
Sõdade ajal jooksnud rahvas Peetla rabasse peitu. Venelased katsunud rahvast välja meelitada ja hüüdnud: "Kaia, Maia, tulge välja, juba pergel vene miis." (Juhan Steinberg)
Salla Jaagupmäel olnud ka üks sõjapõgenikkude laager. Missuguse sõja ajal, seda jutustaja ei tea.
Pedja sillast kolm versta, Vene Anne künkal, olevat ka vanaaegne peidukoht. (Jaan Veermann)
Edru küla, asudes teistest eemal keset metsi, olevat vanasti pelgupaigaks olnud. Ennemalt olevat ta nimi koguni Redu küla olnud. (Hugo Kool)
EKLA, f 199, m 60, 11/8 < Simuna khk., Avanduse v. ja Salla v. - Ilse Post (1932)